Helsingi baari Bar Loose juhataja Joni Bitter on märganud selget muutust klientide ostukäitumises. Pikalt languses olnud sigaretipakkide müük on hakanud kasvama.
Tänavune sigaretipakkide müük on ligi 25 protsenti suurem kui eelmisel 2025. aastal samal perioodil. See muutus on märkimisväärne, arvestades, et aastatel 2023–2025 oli müük eelnevalt langenud ligi 45 protsenti.
Yle andmetel suitsetatakse ohtralt ka teiste Helsingi baaride terrassidel ja selleks ette nähtud suitsetamisaladel.
Bitteri sõnul on Bar Loose’i suitsetamisala nädalavahetustel rahvast täis ning inimesed suitsetavad samamoodi nagu eelmisel kümnendil. Ta leiab, et sigarettide uue populaarsuse taga on nostalgia ja mässumeelsus.
„Suitsetamine on teatud mõttes alati olnud vastukultuuri osa – omamoodi mässumeelne tegu ja ennekõike nostalgia. Tavalised sigaretid tunduvad ka käegakatsutavamad kui veibid või nikotiinipadjad,” ütleb ta.
Bitter märgib, et sigarette ostetakse baaris sageli impulssostuna. Klientuur on mitmekesine, hõlmates kõiki vanuserühmi noortest eakateni.
Bitter leiab, et suitsetamise populaarsust – eriti noorte seas – võivad mõjutada eeskujud, aga ka uudistest tulenev lootusetuse tunne. Sellises olukorras võib suitsetamine tunduda väiksema pahena.
Bar Loose’i programmijuht Tomi „Hyena” Honkasalo jagab Bitteri seisukohta.
„Kui ringi vaadata, siis maailm on praegu suremas. Võib-olla tahavad inimesed surra enne, kui maailm hukkub,” märgib Honkasalo.
Soome terviseameti spetsialist Otto Ruokolainen märgib, et värskeimad andmed näitavad suitsetamise jätkuvat vähenemist Soomes. Kõige uuemad andmed pärinevad 2025. aastast.
„Suitsetamine on üldiselt tõepoolest vähenenud. Me ei ole veel täheldanud tõusutrendi ei rahvastiku- ega kooliküsitlustes, kuigi praegune tase on endiselt liiga kõrge,” räägib Ruokolainen.
Siiski hoiatab ta, et sotsiaalmeedias toimuv turundus võib olukorda kiiresti muuta. Me ei saa eeldada, et võitlus sigarettidega on juba võidetud.
„Nende toodete reklaamimine võib tarbimist mõjutada. Sotsiaalmeedia platvormidel toimub mõjuisikute (influencerite) kaasamisega seotud turundus, mida on väga raske reguleerida,” räägib ta.
Ruokolaineni sõnul kohtab suitsetamist üha sagedamini ka telesarjades, filmides ja üldiselt popkultuuris.
Kuigi suitsetamine on vähenenud, on see endiselt oluline rahvatervise probleem. Ruokolainen märgib, et Soomes sureb igal aastal ligikaudu 4000–6000 inimest suitsetamisega seotud põhjustel.
„See on kindlasti endiselt suur probleem, kuid ometi oleks võimalik kõik need surmad ära hoida,” märgib ta.
Rahvusvaheliselt tunnustatakse hinda kui üht olulisemat tegurit tubakatoodete tarbimise vähendamisel. Samuti teeb Ruokolainen ettepaneku tõsta vanusepiirangut praeguselt 18. eluaastalt 20. eluaastale.
„Peame takistama noortel suitsetamise alustamist – järgmine samm peaks olema vanusepiirangu tõstmine 18-lt 20-le,” ütleb ta.
Ruokolainen rõhutab, et probleemi kujutavad endast ka uued nikotiinitooted nagu nikotiinipadjad ja e-sigaretid. Nende kasutamine nii noorte kui ka täiskasvanute seas on viimastel aastatel kasvanud.
„Mida enam on need tooted nähtaval, seda enam need normaliseeruvad – jättes mulje, justkui oleks tegemist tavalise tootega –, kuigi nikotiinitooted pole kaugeltki tavalised,” sõnab ta.
Ruokolaineni hinnangul tuleks nikotiinipatjadest kindlasti kaotada maitseained, näiteks piparmünt või mentool muudavad toote vähem kahjulikuks näivaks ja lihtsustavad inimestel nende kasutamisega alustamist.
Bar Looseni restorani- ja baarijuht Joni Bitter leiab, et suitsetamine on roki- ja metal-muusika ringkondades endiselt levinum kui elanikkonna seas laiemalt. Siiski on tema hinnangul suitsetamise roll muutunud.
„Ütleksin, et see ajastu on suures osas möödas – selles mõttes, et sellele ei panda enam nii suurt rõhku. Usutava rokkmuusikuna mõjumiseks ei ole vaja suitsetada,” märgib Bitter.
Related Posts
