Tahhükardia ehk südamepekslemine on tavapärasest kõrgem südame löögisagedus. Tahhükardia piiriks loetakse kokkuleppeliselt 100 lööki minutis.^[1][2]

Nagu ka muid südame rütmihäireid, esineb tahhükardiat tervetel inimestel sageli; see ei pruugi olla seotud mingi püsiva tervisekahjustusega ega kutsu iseenesest seda esile. Terve inimene talub kaebusteta südame löögisageduse kõikumist vahemikus 40–160 (ja enam) lööki minutis.

Südame löögisageduse suurenemist võivad tervetel inimestel esile kutsuda füüsiline pingutus, teatud ravimite tarvitamine, autonoomse närvisüsteemi või endokriinsüsteemi talitluse omapärad.

Tahhükardia on sage ärevushäirete sümptom. Terve südame korral tahhükardiat ei ravita.

Tahhükardia võib olla ka südame teatud haiguslike seisundite sümptom.