Robert Rebas (ka Rain-Robert Rebas ja Rain Rebas; 6. märts 1916 Tallinn – 29. jaanuar 2008 Göteborg) oli väliseesti kunstiajaloolane ja kunstikriitik.

Ta lõpetas 1936. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Seejärel läbis ta ajateenistuse ja lõpetas 1937. aastal Sõjakooli jalaväe klassi kursuse laskuri alal, ülendati lipnikuks 1938. Aastatel 1937–1939 toimetas ta ajakirja Tuleviku Rajad. Aastatel 1939–1942 õppis ta õigusteadust Tartu Ülikoolis. 1943. aastal läks Soome, et võidelda vabatahtlikuna Soome sõjaväes. Soomes olles toimetas ta pataljoni ajalehte Üle Lahe.

1944. aastal kolis Rebas koos abikaasa Heli (Toomara) ja väikse pojaga Rootsi Rävlandasse, kus sündisid tütar ja poeg. 1947. aastal kolis pere Göteborgi. Robert Rebas õppis Göteborgi Ülikoolis kunstiajalugu ja antiigi ajalugu. Töötas gümnaasiumiõpetajana Göteborgis ja Jönköpingis ning rahvaülikooli õpetajana Övertorneas, Storumanis, Hjos ja Vessigebros. Oli Hjo rahvaülikooli direktor. Kaks suve (1955 ja 1957) töötas ta ELA suvekodu juhatajana Kärr-Sämstadis. Ta korraldas Eduard Wiiralti teoste mapi koostamist ja turustamist. Korraldas ka hulgaliselt eesti kunsti näitusi Göteborgis – eriti Erik Haameri, Eduard Wiiralti ja Enno Halleki teostest. Kirjutas rohkesti artikleid eesti kunsti kohta. Sai litsentsiaadikraadi, tema väitekirja teema oli Michel Sittowi loomingu analüüs. Tema uurimused äratasid tähelepanu ja muutsid Euroopa kunstiajaloos seni vähetuntud Michel Sittowi senisest tuntumaks.^[1] Ta oli üks Göteborgi Väliseesti Muinsuskaitse Seltsi asutajaid ja esimene esimees.

Maetud Tallinna Metsakalmistule.

• 1944 Soome IV klassi Vabadusrist (mõõkadega)
• 1999 Kotkaristi IV klassi teenetemärk^[2]

Tema vanem poeg Hain Rebas on ajaloolane, Kieli Ülikooli põhjamaade ajaloo professor, oli aastatel 1992–1993 Eesti kaitseminister; noorem poeg on Aho Rebas. Tütar on Ell Rebas.

• http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1069
• http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2988