Linnuselään ehk lossilään (rootsi k. slottslän) oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond^[1]. Linnuseläänid kaotati 1620.–1630. aastatel^[1] ja koos linnuseläänidega kaotati Eestimaal ka Linnuse/lossikohtud. Lossilääne oli erinevat tüüpi - pandiläänid, teenistusläänid ja krooniläänid.

Riigikantsler Axel Oxenstierna eestvedamisel viidi läbi Rootsi 1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldusega riigihalduse ja haldusreform, mille käigus moodustati Rootsi kuningriigis ajalooliste maakondade asemel haldusüksustena läänid (rootsi k. län) Rootsis, Soomes ja ka Läänemereprovintsides.

Rootsiaegses Eestimaa hertsogkonnas oli 16. sajandi lõpul, 7 linnuselääni: Tallinna, keskus Toompea Väike linnus; Haapsalu (rootsi k. Hapsals slottslän), keskus Haapsalu linnus; Lihula, keskus Lihula; Koluvere^[2] (Löde slottslän), keskus Koluvere linnus; Paide, keskus Paide linnus; Rakvere, keskus Rakvere linnus ja Narva linnuselään, keskus Narva.

Linnuselääne valitsesid linnuseasehaldurid, linnuseläänide alla arvati Rootsi riigile kuuluvaid läänistamata alasid^[1], linnuseläänid jagati omakorda mõisaläänideks^[1]. Linnuselääne valitsesid linnuseasehaldurid, mõisalääne juhtisid foogtid. Igas linnuseläänis oli kümmekond mõisalääni, nt Padise kloostrilään (Padis klosterlän), Jägala mõisalään, Keila mõisalään. Aadlivaldustes kehtis aadliomavalitsus, Rootsi kuningas oli 1584. aastal Eestimaa hertsogkonna moodustamisel, lepetega Eestimaa rüütelkonna loobunud rüütelkonna maadel õigusemõistmisest ja maksunõudmisest.

Poolaaegses Liivimaa hertsogkonnas ja hiljem Rootsiaegses Liivimaal: Karksi linnuselään, Vastseliina linnuselään^[3], Laiuse linnuselään^[4], Kastre linnuselään, Pärnu linnuselään^[5], Viljandi linnuselään, Tarvastu linnuselään, Helme linnuselään, Kirumpää linnuselään^[6], Põltsamaa linnuselään^[7], Härgmäe linnuselään, Volmari (Valmiera) linnuselään, Trikāta linnuselään, Marienburgi linnuselään, Ronnenburgi linnuselään, keskus Rauna linnus; Atsele lossilään^[8].

Kesk- ja varauusaegse Rootsi kuningriigi Soome alal olid: Uusimaal Porvoo linnuselään (1523–1619) (rootsi k. Borgå län), keskus Porvoo; Ahvenamaal Kastelholmi linnuselään (1388–1634) (Kastelholms län), keskus Kastelholmi linnus; Korsholmi linnuselään (1384–1634) (Korsholms län), keskus Korsholmi linnus; Kokemäkimõisa linnuselään (1331–1634) (Kumogårds län), keskused Kokemäki mõis ja Pori; Savonlinna linnuselään (1475–1634) (Nyslotts län), keskus Olavinlinna linnus; Raasepori linnuselään (–1634) (Raseborgs län), keskus Raasepori linnus; Hämeenlinna linnuselään (–1634) (Tavastehus län), keskus Häme linnus; Viiburi linnuselään (1293–1634) (Viborgs län), keskus Viiburi linnus; Turu linnuselään (–1634) (Åbo län), keskus Turu linnus.

Kesk- ja varauusaegse Rootsi kuningriigi Rootsi alal olid: Arboga lään (rootsi k. Arboga län), keskus Arboga mõis; Axevalla lään (Axevalla län), keskus Axevalla; Borgholmi lään (Borgholms län), keskus Borgholmi loss; Borni lään (Borns hyttegårds län), keskus Born; Bråborgi lään (Bråborgs län), keskus Bråborg; Dalaborgi lään (Dalaborgs län), keskus Dalaborg; Ekholmi lään (Ekholms län), keskus Ekholm; Eskilstuna lään (Eskilstuna län), keskus Eskilstuna; Forsholmi lään (Forsholm län), keskus Forsholm; Gripsholmi lään (Gripsholms län), keskus Gripsholmi loss; Gävleborgi lossilään (Gävleborgs slottslän), keskus Gävleborg; Hofi lään (Hofs län), keskus Hovgården; Jönköpingi lossilään (Jönköpings slottslän), keskus Jönköpingi loss; Kalmari lossilään (Kalmar slottslän), keskus Kalmari loss; Karlsborgi lään (Karlsborgs län), keskus Karlsborg; Kronobergi lossilään (Kronobergs slottslän), keskus Kronobergi loss; Kungsöri lään (Kungsörs län), keskus Kungsör; Kägleholmi lään (Kägleholms län), keskus Kägleholmi loss; Köpingi lään (Köpings län), keskus Köping; Lindholmi lään (Lindholmens län), keskus Lindholmi linnus; Linköpingi lään (Linköpings län), keskus Linköpingi loss; Läckö lään (Läckö län), keskus Läckö loss; Lödöse lään (Lödöse län), keskus Lödös; Nyköpingi lään (Nyköpings län), keskus Nyköping; Näsgårdi lään (Näsgårds län), keskus Näsgård; Olsborgi lään (Olsborgs län), keskus Olsborg; Opensteni lään (Openstens län), keskus Opensten; Orreholmi lään (Orreholmens län), keskus Orreholm; Ringstaholmi lään (Ringstaholms län), keskus Ringstaholm; Rumlaborgi lään (Rumlaborgs län), keskus Rumlaborg; Stegeborgi lään (Stegeborgs län), keskus Stegeborg; Stegeholmi lään (Stegeholms län), keskus Stegeholm; Stockholmi lossilään (Stockholms slottslän), keskus Stockholmi Tre Kronori loss; Strömsholmi lossilään (Strömsholms län), keskus Strömsholmi loss; Stynaborgi lään (Stynaborgs län), keskus Stynaborg; Stäke lään (Stäkes län), keskus Almarestäketi loss; Sundbyholmi lään (Sundbyholms län), keskus Sundbyholmi loss; Svartsjö lään (Svartsjö län), keskus Svartsjö loss; Säteri lään (Säter gårds län), keskus Säter; Telge lään (Telgehus län), keskus Telge; Tuna lään (Tuna län), keskus Tuna; Uppsala lossilään (Uppsala (slotts)län), keskus Uppsala loss; Vadstena lossilään (Vadstena slottslän), keskus Vadstena loss; Vibyholmi lossilään (Vibyholms län), keskus Vibyholmi loss; Väsby lään (Väsby län), keskus Väsby; Västerå lossilään (Västerås län), keskus Västerå loss; Älvsborgi lossilään (Älvsborgs slottslän), keskus Älvsborg; Örby lään (Örbyhus län), keskus Örbyhusi loss; Örebro lään (Örebro slottslän), keskus Örebro loss; Öresteni lään (Örestens län), keskus Öresteni kindlus; Östhammari lään (Östhammars län), keskus Östhammar.

Roskilde rahulepingu järel ka Helsingborgi lään (Helsingborgs län), keskus Helsingborgi loss; Landskrona lään (Landskrona län), keskus Landskrona loss; Malmöhusi lään (Malmöhus slottslän), keskus Malmöhusi loss.

• kastellaan, lossifoogt

• Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, STOCKHOLM 1922.