Hoppet on purjestuselt kahemastiline kahvelkuunar ehk kaljas. Purjed:

• Eespurjed
  • Fliiger
  • Väliskliiver
  • Sisekliiver
  • Fokktaaksel (foka)
• Fokkmast
  • Fokkkahvelpuri
  • Fokktopsel
• Grootmast
  • Grootkahvelpuri
  • Groottopsel

• Pikkus: veeliinil 21,8 m, kerel 24 m, koos kliiverpoomiga 30 m
• Laius: 6,5 m
• Süvis: 1,9 m
• Masti kõrgus: 25 m
• Veeväljasurve: 75 t
• Kogumahutavus: 58 brutoregistertonni
• Purjepind: 246 m²
• Kiirus: mõõdukas soodsas tuules 6–7 sõlme, tugevas soodsas tuules maksimaalne 9–10 sõlme.
• Abimootor: Volvo Penta D7A TA, 180 hj
• Kütusetankid: 3 tk, kokku 4800 l
• Mageveetankid: 2 tk, kokku 2000 l
• Ballast: raudelemendid, kokku 13 tonni
• Ehitusmaterjal: lehise-, tamme- ja männipuit
• Pardale lubatud inimeste arv: 12–55 sõltuvalt laeva funktsionaalsest tegutsemisloast;

Laev ehitati aastatel 1925–1926 Eestis Spithamis. Laevameister oli Mattias Schönberg Spithami külast Nibondase talust. Esimene kaubareis viis laeva kartulilastiga Stockholmi turule.

Juba 1928. aastal müüdi Hoppet Soome, kus seda kasutati kaubaveoks. Kodusadamad olid aastatel 1928–1947 Porvoo, Voolahti, 1947–1953 Hiittinen, Rosala, 1953–1965 Bertbyvik ja Saltvik Ahvenamaal. Laev andis oma panuse Soome iseseisvuse säilimisse, tegutsedes kaubalaevana Jätkusõja ajal Läänemerel ja Botnia lahel. Teise maailmasõja ajal 1944. aasta sügisel sunniti aga soomlasi peale vaherahu sõlmimist andma 50 kaljast ja 100 väiksemat alust, et varustada Nõukogude Liit Lääne-Eesti saarte vallutamiseks vajalike alustega. Ka Hoppet osales nende kaljaste seas 1944. aasta oktoobri alguses Soome Hanko sadamast läbi Haapsalu toimunud Väikse väina dessantoperatsioonis ja hilisemal varustuse järelveol Haapsalust Saaremaale, meeskonnaks olid eraldusmärkideta aga Soome sõjaväemundreid kandvad meeskonnad. Erinevalt mõnedest Saksa allveelaevade poolt peamiselt tagasiteel uputatud Soome kaljastest pääses Hoppet oktoobri lõpus tagasi Soome.

1965. aastal lõpetas laev lõplikult töö kaubalaevana ja müüdi laev Stockholmi huvilaevaks. 1982. aastal alustati põhjalikku renoveerimist. Rootsi Mereajaloo Muuseumide nõukogu andis 15. novembril 2002 laevale Rootsi pärandkultuuri kultuuriväärtuse staatuse.

2003. aasta suvel asutati Gotlandi Donnergümnaasiumi, Rannarootsi Muuseumi ja Rootsi Rahvaülikooli Eestis ja Soomes eestvedamisel sihtasutus Hoppet Spithamist, mille eesmärk oli kaljas põhjalikult renoveerida ning õppe- ja muuseumilaevana kasutusele võtta. 2003. aasta oktoobris alustati Stockholmis Beckholmeni kuivdokis põhjalikku renoveerimist. Väljavahetamist nõudsid paljud pehkinud kaared kesklaevast ahtrini. Kaarte vahetamisel ilmnes aga, et ka kogu veepealse osa plangutus on vaja uuendada. See töö jäi järgmisse dokiperioodi 2004–2005.

Oktoobrist 2004 aprillini 2005 jätkati dokis poolelijäänud töid. Vahetati kaared ja reelingutitsid tüürpoordis kesklaevast kuni vöörini ja käis töö tekkveegrite paigaldamisega. 2005. aastal võeti Hoppet välja kaldale ja tehti pingutusi, et ta sügiseks merekindel oleks ja kannataks pukseerimist Stockholmist Loviisasse.

Soomes loodi Rahvaülikool Hoppeti garantiiühing, mille eestvõttel transporditi purjelaev detsembris 2005 veokil Stockholmist Soome Loviisasse. Kaljas seoti lähedalt soomerootslaste haridusasutustega. Taastamine toimus koostöös Kuggomi kooliga, kus paadiehituse erialal oli võimalik osa võtta laeva renoveerimise kursusest. Laevaehituse praktikat juhendas õpetaja Calle Andersson. Vastutav laevapuusepp oli Suurelt Tütarsaarelt pärit Lasse Kiiski, kes oli varemgi laevu ehitanud. Koos ühingu juhatusega juhtis renoveerimist Sten Westerholm. Suvel 2010 lasti Hoppet Valkomi sadamas vette ja pukseeriti Isnäsi sadamasse, kus jätkus sisustuse ehitamine.

Varsti hakati otsima võimalusi laeva lähemalt Eestiga siduda, sest see on teadaolevalt ainus säilinud Eestis enne Teist maailmasõda ehitatud purjelaev. Pärast läbirääkimisi allkirjastati lõpuks ostu-müügileping Puulaevaselts Vikan eestvõttel asutatud OÜ Galeas Hoppet, laeva ostu ja taastamist finantseerisid erainvestorid. Septembris 2011 toimetati Hoppet Eestisse ja jätkati laeva ennistamist. 2012. aasta kevadel, pärast talvitumist Haapsalus, sai Hoppet Ahvenamaal Maarianhaminas uue taglase. Eesti Vabariik toetas kaudselt taastamist 50 000 euroga, kuid peamine investeering tuli erasektorist.

Esmakordselt oli laev avalikkuse ees 2013. aasta Tallinna merepäevadel. Taastatud Hoppet seilas Eesti ja Skandinaavia vetes ning talvitus Tallinnas peamiselt Vanasadamas.

Aastail 2014–2017 seilas laev Euroopa Komisjoni rahastatud kultuuriprojekti raames teatriprojektis „Kohtumine Odüsseusega“ („Meeting Odyssey“) lipu- ja baaslaevana Euroopa mereriikides, alustades Venemaal Peterburist ja projekt lõppes Kreeka saarestikus. Reisi merebioloogilisi iseärasusi arvestades kaeti laeva kere veealune osa eelnevalt vaskplaatidega.

2017. aastal talvitus Hoppet Tallinnas Lennusadamas.

• 2019 Kena Algatus – Saaremaa mittetulundusühingute auhind
• 2019 Eesti Parim Turismiobjekt II-koht (Turismifirmade Liit)
• 2020 Saare maakonna parim toode/teenus
• 2020 Lääne-Eesti parim turismiarendaja, III koht

• 2019 Eesti parim turismiobjekt (nominent)
• 2019 Saare maakonna tegu/inimene turismis, parim uus tulija (nominent)