Teadus, Tehnika

USA kasutas Iraani vastu nende enda drooni kloone

USA LUCAS-e droonid.
  • USA uus eriüksus kasutas esmakordselt lahingus odavat ründedrooni LUCAS.
  • See «Ameerika Shahed» võimaldab massiliselt ja odavalt kurnata vastase õhutõrjet.
  • LUCAS-e edu tähendab, et USA liigub kallilt tipptehnikalt odava droonimassi kasutamisele.

USA väejuhatus CENTCOM paiskas 28. veebruaril lahingusse oma uusima ja salapäraseima relva. Kuid see on kuidagi tuttav. Parvena ründavad suitsiididroonid operatsioonis «Epic Fury» olid äravahetamiseni sarnased Iraani enda «võrride» ehk väikeste bensiinimootoritega Shahedidega.

USA staabiülemate ühendkomitee kinnitas, et vastloodud eriüksus Task Force Scorpion Strike viis läbi esimese lahingmissiooni süsteemiga LUCAS (Low-cost Uncrewed Combat Attack System). Kui seni on räägitud droonidest kui kalli tehnika lisandist, siis nüüd on rollid vahetunud. LUCAS on nime poolest küll «odav», kuid mõju poolest hindamatu – CENTCOM-i ametnikud ristisid selle tabavalt «Ameerika päritolu kättemaksuks», samas kutsutakse sotsiaalmeedias neid ka «Ameerika Shahedideks».

Rünnak Iraani sihtmärkide vastu nedne droonidega on Washingtoni vastus Teherani enda taktikaile, kus kasutatakse samamoodi massiliselt ühekordseid ründedroone juba varem ja saadetakse neid ka Venemaale appi Ukraina rindel invasioonisõda jätkama.

USA-s varem taolised relvad puudusid või oli neid väga vähe. Riik on võtnud õppust ja loonud relva, mis on mõeldud just kõrge intensiivsusega sõjapidamiseks piirkondades, kus õhutõrje on tihe ja halastamatu.

Iraani tehnika peegelpilt

LUCAS-e loogika on jultunult lihtne: see on tuletatud Iraani kurikuulsa Shahed-136 drooni põhjalikust analüüsist ja pöördprojekteerimisest. Shahedi kolmnurkne siluett on saanud Ukraina ja Lähis-Ida kohal tavaliseks.

Süsteemi juured ulatuvad Arizonas asuva ettevõtteni SpektreWorks, mis arendas algselt sihtmärk-drooni FLM 136, et imiteerida vaenlase ohtu treeningutel. Kuid nagu tihti juhtub, sai õppevahendist endast hoopis ründerelv.

Mida kujutab endast LUCAS?

  • Vastupidavus: suudab püsida õhus ligikaudu 6 tundi.
  • Lennukaugus: ulatub mitmesaja meremiilini (umbes 500–700 km).
  • Kandevõime: suudab sihtmärgini toimetada u 18 kg lõhkepea.
  • Kiirus: ristleb vahemikus 130–150 km/h.
  • Start: katapuldiga heites, rakettmootoriga algetapis õhku tõustes, väljalaskmine sõidukitelt, laevadelt ja maaplatvormidelt.

Kuigi LUCAS on oma Iraani suguvennast Shahedist mõnevõrra väiksem ja kergem, on tema roll selge: lennata kaugele ja tabada täpselt.

Odav mass on uus luksus

Üks LUCAS-e droon maksab ligikaudu 35 000 dollarit. Sõjanduse kontekstis on see peenraha – võrdluseks maksavad tiibraketid miljoneid. See on Pentagoni uus strateegia: «taskukohane mass». Selle asemel, et saata üks kallis rakett, võib saata terve parve droone, mis kurnavad vastase õhutõrje välja ja mõni neist teeb lõpuks sihtmärgiga puhta töö.

Detsembris 2025 katsetas USA merevägi LUCAS-e starti ka rannikukaitselaevalt USS Santa Barbara, millest teatas ka Army Recognition. See tähendab, et neid «herilasi» saab teele saata nii katapultidelt, autodelt kui ka laevatekidelt keset merd, vahendab ka ABC News.

Tuleproov operatsioonil «Epic Fury»

Kui operatsioon «Epic Fury» algas, ei lennanud LUCAS enam lihtsalt katsepolügoonil. Task Force Scorpion Strike saatis need maapinnalt startivad droonid otse Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) südamesse. Sihtmärkideks olid juhtimiskeskused, õhutõrjeseadmed ning raketi- ja droonibaasid.

USA CENTCOM avaldas ka esimese video «Epic Fury» algusest:

LUCAS täidab lahinguväljal «musta töö» tegija rolli, kirjutab Army Recognition. Ta sondeerib vastase kaitset ja sunnib vaenlast raiskama kalleid tõrjerakette odavate droonide peale. See on kaval malekäik: kui vastane kulutab oma parima laskemoona «säästudroonide» peale, jäävad nad kaitsetuks järgnevate täppisrakettide ees. Kui aga «Shahedid» läbi lasta, suudavad need samuti päris palju kahju tekitada. Mõlemad variandid on halvad.

LUCAS-e debüüt lahingus tähistab murrangut USA sõjapidamise doktriinis. Enam ei taotleta suurt tehnoloogilist üleolekut, mis on väga kallis, vaid proovitakse võidelda vaenlasega tema enda relvadega, tehes seda suuremas mahus ja kvaliteetsemalt.

Loe allikat

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga