Hardi-Erik Roosve
Hardi-Erik Roosve (kuni 1939 Rose; 24. märts 1931 Tallinn – 27. detsember 2008) oli eesti loomakasvatusteadlane.[1]
Elulugu
Asus 1947. aastal õppima Tallinna 2. Keskkooli, kuid lahkus ja lõpetas õhtukooli.[2] Lõpetas 1955 EPA zootehnikateaduskonna ja 1964 EPA aspirant; põllumajanduskandidaat (1964, EPA), väitekiri "Eesti suurt valget tõugu emiste piimatoodang, piima keemiline koostis ja nende parandamise abinõud". Oli 1955–1962 Vana-Võidu loomakasvatustehnikumi eriainete õpetaja, 1964–1967 Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi seakasvatuse osakonnas noorem- ja vanemteadur, 1967–1990 Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Komitees ja Eesti NSV Hariduskomitees inspektor, 1990–1998 Eesti Entsüklopeediakirjastuse "Eesti põllumajandusentsüklopeedia" toimetuse juhataja. Õpetanud Tallinna Polütehnilises Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis põllumajandusaluste ja looduskaitse kursust (vanemõpetaja, alates 1989 dotsent).[1] Õpetanud Tallinna Reaalkoolis bioloogiat.[3]
Teadustöö
Uurimisvaldkond: seakasvatus. Avaldanud 44 teaduspublikatsiooni.[1]
Teoseid
- Polli Katsebaasi seakarja kujunemine. // EPA tead tööde kogumik, 27 (1963)
- Über den Einsatz von Lysin und Methionin in der Schweinfütterung (kaasautor). // Wiss. Z. der Universität Rostock. 18 (1969) 1–2
- Eesti suurt valget tõugu emiste laktatsioonikõverad. // ELVI. tead tööde kogumik, 11 (1967).
Isiklikku
Tema oli riigiametnik Feliks Johannes Rose, poeg on riigiametnik Rait Roosve.[1]
Viited
- 1 2 3 4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- ↑ Lepamets, Maarja. "Erinevate sugupõlvede mälestused Tallinna Reaalkoolist" (PDF). Vaadatud 11. juuni 2023.[alaline kõdulink]
- ↑ "Hardi-Erik Roosve - 70" (PDF).
Kirjandus
- ELVI, 47, 115
- Agraarteadus (1991) 2, 214–215.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.