Enn Velmre

Enn Velmre (sündinud 17. augustil 1937 Tartus) on eesti tehnikateadlane.[1]

Haridus

Ta lõpetas 1955. aastal Haapsalu 1. Keskkooli ja 1960. aastal cum laude Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna elektriinsenerina tööstusettevõtete ja -seadmete elektrivarustuse erialal. Õppis Leningradi Elektrotehnikainstituudi kaugõppeaspirantuuris 1962-1966 ja omandas tehnikateaduste kandidaadi kraadi 1970. Tehnikateaduste doktori kraadi kaitses ta 1996 Tallinna Tehnikaülikoolis.[2][1]

Töökäik

Töötas Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudis 1960-1970 tehnik-konstruktori, inseneri, vanemteaduri ja laborijuhatajana.

Tallinna Tehnikaülikoolis aastast 1965: elektroonika kateedri tunnitasuline õppejõud 1965-1970, vanemõpetaja 1970-1972, dotsent 1972-1992, kateedri juhataja 1983-1988; elektroonikainstituudi (aastast 2011 Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut) dotsent 1992-1996, professor 1996-2006, rakenduselektroonika õppetooli juhataja 2002-2006. Alates 2006 on ta TTÜ infotehnoloogia teaduskonna emeriitprofessor.[1][3]

Teadustöö

Ta on töötanud pooljuhtseadiste füüsikalise modelleerimise alal alates 1959. aastast.[4] Töös pooljuhtseadiste modelleerimise alal on tema põhiline kaastöötaja numbrilise modelleerimise alal olnud Andres Udal. Koos Harry Taniga koostas ta seni praktiliselt ainsa eestikeelse pooljuhtelektroonikat käsitleva ja ka laiemalt tutvustava raamatu, mis ilmus aastal 1967. Raamatust on ilmunud kordustrükke ning see on saadaval ka pdf-faili kujul. Seda kasutatakse jätkuvalt õppevahendina elektroonika ja sellega seotud erialade omandamisel, ja mõnedel juhtudel ka praktilises inseneritöös.

  • Harry Tani, Enn Velmre. "Pooljuhtseadised ja nende kasutamine". Tallinn: Valgus, 1967

Enn Velmre on põhjalikult uurinud Eestist pärit baltisaksa füüsiku Thomas Johann Seebecki elu ja teadusalast tegevust, eriti termoelektriliste nähtuste (Seebecki efekti) osas.

Teaduskorralduslik tegevus

Tunnustus

Viited

Välislingid