Majanduse olukorda vaadates sõltub palju sektorist ning nii kaua kui tööturu olukord püsib hea, ei saa Neivelti hinnangul Eestis klassikalises majanduskriisist rääkida.
“Hea töötegija on igal ajal nõutud. Kui kanalisatsioon on umbes, peab keegi ära puhastama selle. Kui on vaja midagi teha reaalselt kätega, seda ühegi äpiga ei tee, seda tark majandus korda ei tee,” ütles Neivelt.
Tõsise hoobi on ettevõtetele andnud liiga kiire inflatsioon. “Lisaks ka muud asjad, energia on kallis, oleme sõja pärast kannatada saanud, tarneahelad on segamini keeratud,” rääkis ta.
Tööstustoodang kahanes aprillis 15 protsenti, mis on Euroopa kõige suurem langus. “See kukkumine on karm, vaatasin statistikast järgi, et nii suur kukkumine oli 90ndate alguses ja siis 2009. Rohkem ei ole sellist kukkumist tööstuses olnud,” ütles Neivelt.
Samal ajal tõuseb keskmine palk, Neivelti sõnul panustas sinna suuresti avalik sektor. Odavat tootmist Eestis aga enam ei ole, märkis ta.
“Meie tootmise omahind on juba ammuilma kõrgem kui Poolas, Leedus. Me oleme SKT-s inimese kohta Hispaaniast natuke isegi mööda läinud, jämedalt oleme samas kohas. Itaalia ei ole üldse kaugel meist. Kui võtame sisemajanduse kogutoodangu inimese kohta arvestades ostujõudu, tegelikult mängime juba kõrgliigas. Siin öelda, et oleme tohutult odavad – seda ei saa öelda. Meil on kallis tööjõud,” rääkis Neivelt.
Rootsi kinnisvarasektori raskuste ja nende võimaliku kandumise pärast finantssektorisse Eesti mures olema ei peaks, märkis Neivelt. “Hoiustajad küll selle pärast muretsema ei pea, seda on rootslased näidanud läbi aegade. Nad tulevad kõikidest kriisidest väga ilusasti läbi alati ja pankasid maha ei jäeta, mitte kordagi pole nad seda teinud,” ütles ta.
Rohepöördest rääkides ei ole Neivelti sõnul aru saada, millisesse suunda liikuda soovitakse. “Ta meenutab natuke sellist kommunistlikku propagandat. Idee poolest on ta ilus. Ta on utoopiline, sest ei ole sellist ressurssi, millega seda ära teha. Ei ole raha, ei ole inimesi, mitte midagi. Aga idee on ilus. Seal on väga palju silmakirjalikkust,” ütles Neivelt.
Neivelt märkis, et proovib ka oma tarbimist vähendada, kuid ei saa end pidada selles eeskujulikuks. Kui kõik tarbiksid vähem, jookseks praegune majandusmudel aga kinni. “Kui praegu räägime, et see on rohepööre, ostame järjest uusi ja uusi autosid, kuigi öeldakse, et uue auto tootmine on kallim kui vanaga sõitmine. Et misasi see rohepööre siis ikkagi on? Igal pool tekib sama probleem – kas tahame rohkem kulutada, majanduspoolt kasvama, aga kuidas ta peab kasvama? Kas ta peab kasvama, võib-olla peaks hoopis kahanema? Seal on nii palju segast, mina ei ole küll aru saanud, kus me peame minema,” rääkis ta.
“See on ideoloogiline probleem. Meie praegune ideoloogia on kinni jooksnud. Tahame kogu aeg jõukamalt ja jõukamalt elada, aga see ei ole enam võimalik ühel hetkel. See planeet ei kasva nii palju, ei ole neid ressursse. Peaksime tegelikult vaatama, kuidas mõistlikumalt elada, kuidas rõõmsamalt elada, selleks ei ole vaja kogu aeg ringi tormata,” sõnas Neivelt.
Küsimusele, kas majanduslanguse tõttu peaks majandust stimuleerima, vastas Neivelt, et tegelikult Eesti juba stimuleerib majandust, sest eelarvepuudujääk on üle Maastrichti kriteeriumi. Osad tänavused probleemid on tekitatud ka sellest, et eelmisel aastal riik tootjaid ei toetanud. “Peame vaatama, mida teised teevad. Me oleme ühes süsteemis, ei ole mõtet arvata, et oleme kõige targemad. Õpime ja teeme järgi,” ütles ta.
Eelarvepuudujääki vaadates on Neivelti sõnul oluline küsimus, kas seda on vaja üldse nii suures mahus vähendada.
“Kui ikkagi näiteks Ameerika Ühendriikidel on üle kolme protsendi eelarvepuudujääk, enamus Euroopa riikidel üle kolme protsendi. Prantsusmaa soovib 2027 saada kolme protsendi juurde, endal on laenukoorem 100 protsenti või rohkem SKT-st. Meie oma väikese võlakoormusega võime rahulikult kolme protsendi juures hoida puudujääki, mis tähendab sel aastal laias laastus 1,2 miljardit,” ütles ta. “Meil ei juhtuks mitte midagi hullu.”
Leedu otsust pankade kasumeid maksustada peab Neivelt mõistlikuks, kuigi algselt kõlas ettepanek talle populistlikult. “Kui nägin, kuidas nad olid läbi mõelnud selle teema, mulle tundus väga loogiline. Nimi ka – solidaarsusmaks – väga õige tegelikult praegu on erakordselt suured kulud seoses kaitsekulutuste ja kõigega. Ja sellelt sektorilt, kellel hästi läheb, võiks rohkem võtma, nagu eelmisel aastal oleks pidanud võtma rohkem maksu energeetikasektorilt, selles mõttes on see minu arust väga õige,” sõnas ta.
Valitsuse töö kohta märkis Neivelt, et praegune poliitiline olukord demokraatlikule protsessile hästi ei mõju. “Demokraatia minu silmis on saanud väga kõvasti kannatada,” ütles ta.