Termiidid on ühed edukamad loomad Maal. Nad moodustavad tohutuid kogukondi, mis võivad ulatuda miljoniteni liikmeteni. Aga kuidas arenesid välja sellised keerulised sotsiaalsed süsteemid üksikutest esivanematest, kes nägid välja nagu tänapäeva prussakad?
Termiitide ja prussakate sugulus kõlab nagu putukamaailma kõrvalepõige, kuid uus rahvusvaheline uuring seob selle küsimuse otse evolutsioonibioloogia südamikku. Selgub, et sotsiaalselt ühed keerukamad putukad ei saavutanud oma ühiskonnakorraldust mitte lisageenide, vaid hoopis geneetilise «kokkutõmbumise» kaudu.
Miks võiks just eluaegne paarisuhe ja kadunud spermasabad olla võtmetähtsusega, kui tahame mõista, kuidas sünnivad üliefektiivsed kolooniad – ja kas sarnased põhimõtted võivad kehtida ka teiste loomade ühiskondades?
