TÄNA AJALOOS, 19. juuli ⟩ Kindral Laidoner küüditati Venemaale

Zürich (prantsuse Zurich, itaalia Zurigo, romanši Turitg) on Šveitsi suurim linn (Zürichi linnastus on üle 1 miljoni elaniku), Zürichi kantoni pealinn. Linn asub Šveitsi põhjaosas Limmati jõe ääres ja Zürichi järve loodeserval.^[3] Linnast paistavad Alpid ja Juura mäed.

2024. aasta lõpu seisuga oli linna rahvaarv 436 551, samal ajal kui linnapiirkonnas elas 1,45 miljonit inimest ning Zürichi suurlinnapiirkonna kogurahvaarv oli 2,1 miljonit. Zürich on oluline raudtee-, maantee- ja lennuliikluse sõlmpunkt. Nii Zürichi lennujaam kui ka Zürichi pearaudteejaam on riigi suurimad ja kõige tihedama liiklusega.

Tõendid varaste, hõredate asustuste kohta piirkonnas ulatuvad enam kui 6400 aasta taha, mis viitab inimtegevusele juba enne linna rajamist. Alaliselt on Zürich olnud asustatud üle 2000 aasta. Linn tekkis 9. sajandil rajatud Fraumünsteri kloostri ümber. Linna nimi pärineb rooma tollipunkti ja hilisema asula nimest Turicum.^[4]^[5] 1262. aastal sai Zürichist Saksa-Rooma keisririigi riigilinn ja 1351 liitus Zürich kantonite liiduga ning mängis tähtsat rolli Šveitsi ajaloos. 1519. aastal kujunes sellest Huldrych Zwingli juhtimisel üks Euroopa protestantliku reformatsiooni keskusi.

Ühe Šveitsi peamise finantskeskusena on Zürich paljude finantsasutuste ja pangandusettevõtete asukoht. Linnas leidub arvukalt muuseume ja kunstigaleriisid, sealhulgas Šveitsi Rahvusmuuseum, Loodusloomuuseum ja Kunsthaus. Schauspielhaus Zürichit peetakse üldiselt üheks olulisemaks teatriks saksakeelses maailmas.^[6]

Majandus

Zürich on rahvusvahelise tähtsusega finantskeskus. Lisaks suurpangale UBS on seal peakorterid veel paljudel finantsasutustel.

Linn on ka Šveitsi tööstuskeskus. Tööstusettevõtteid on linnas vähemaks jäänud, kuid tehased on seal muuhulgas ABB-l ja Siemensil.

Transport

Zürichis on tihe bussi-, trammi- ja trollibussiliinide võrk. Linna läbib raudtee. Zürichi lennuväli Kloten asub kesklinnast 10 km kaugusel ja on Euroopa suurimaid.