Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. Linn asub Reini jõe vasakkaldal Ülem-Reini madalikul ning on üks piirkonna olulisemaid keskusi.

Worms on üks Saksamaa vanemaid linnu. Juba eelrooma ajal paiknes selle kohal keltide asula Borbetomagus.^[2] Rooma võimu ajal kujunes Wormsist oluline haldus- ja kaubanduskeskus ning linn säilitas oma tähtsuse ka pärast Rooma impeeriumi lagunemist.

Varakeskajal kujunes Worms oluliseks poliitiliseks ja kiriklikuks keskuseks. 9. sajandil asus linnas Karl Suure talveresidents ning Wormsist kujunes üks Saksa kuningate sagedasi residentsilinnu. 1122. aastal sõlmiti Wormsis Wormsi konkordaat, millega lõpetati keisrivõimu ja paavstivõimu vaheline investituuritüli ning määratleti ilmaliku ja kirikliku võimu vahekord Saksa-Rooma riigis.^[2]

Keskajal oli Worms vaba riigilinn ja tähtis piiskopilinn. Linn mängis olulist rolli ka reformatsiooni ajaloos: 1521. aastal toimus seal Wormsi riigipäev, kus Martin Luther keeldus oma õpetusi tagasi võtmast. Samuti on linn seotud saksa eepose "Nibelungide laul" tegevuspaikadega.^[2]

Aastatel 1792–1814 kuulus Worms Prantsusmaale. Hiljem sai linnast osa Hesseni suurhertsogiriigist ning pärast Teist maailmasõda Rheinland-Pfalzi liidumaa linn. Teises maailmasõjas sai Worms ulatuslikke purustusi, kuid paljud ajaloolised ehitised on hiljem taastatud.^[2]

Wormsis oli aastatel 2001–2024 Nibelungenmuseum, mis oli pühendatud saksa eeposele "Nibelungide laul" ja sellega seotud legendidele. Muuseum paiknes osaliselt keskaegses linnamüüris ning kasutas ekspositsioonis multimeedia- ja audiovisuaalseid lahendusi.

• Andreas Cellarius
• Philip Delaporte, misjonär
• Ludwig Edinger, anatoom ja neuroloog
• Timo Hildebrand, jalgpallur

• Wormsi koduleht