Teisipäev, juuli 28, 2026

Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 19. juuli ⟩ Kindral Laidoner küüditati Venemaale

Ventspils (läti, [väntspils]) (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.

See on 1. järgu haldusüksus – keskalluvusega linn (republikas pilsēta), Lätis elanike arvult kuues linn Riia, Daugavpilsi, Liepāja, Jelgava ja Jūrmala järel. Linn on Ventspilsi piirkonna halduskeskuseks, kuigi ise selle koosseisu ei kuulu.

Ventspils kuulus Hansa liitu. Linna keskel asub Ventspilsi ordulinnus.

Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud nafta väljaveole (sadamasse raudteed ja naftajuhet pidi). See on kaubakäibelt suurim sadam Lätis ja üks suuremaid Läänemerel.

Linnas eristatakse järgmisi linnaosasid: Čikstiņciems, Dampeļi, Gāliņciems, Jāņciems, Jaunpilsēta, Jukumciems, Kantsonciems, Karātavu lauki, Kauškuļciems, Krēķciems, Krievlauki, Kurpniekciems, Lidlauka rajons, Mācītājplacis, Maurciems, Packule, Pārgventa, Ostgals, Sarkanā tilta rajons, Sarkanmuižas lauki, Staldzene, Strīķu ciems, Zaķciems, Žāžciems, Vasarnīcu rajons ja Vecpilsēta.[3]

Rahvastik

Arvestuslikel andmetel oli Ventspilsi elanikest 1. jaanuaril 2011 lätlasi 55,0%, venelasi 28,8%, ukrainlasi 4,7%, valgevenelasi 4,5%, mustlasi 2,7%, poolakaid 1,1% ja teistest rahvustest inimesi 3,2%.

Loodus

Linna põhjaosas asub Būšnieki järv.

Linna järgi on nime saanud siluri Ventspilsi kihistu, ka on sealne puurauk kihistu stratotüübiks.[4] Puurauk on stratotüübiks veel Tārgale kihistule;[5] kihistu Lūžni[6] ja Gārzde kihtide jaoks on see neostratotüüp.[6]

Kaitstavad objektid

Ventspilsi ordulinnus

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Ventspilsi ajaloolise linnasüdame ala,[7] Ventspilsi vanalinn,[8] Ventspilsi ordulinnus,[9] mereäärse vabaõhumuuseumi ajalooliste hoonete kompleks,[10] raekoda[11] ja selle ahi,[12] Ventspilsi luteri kirik[13] koos selle dekoratiivpiirete,[14] altari,[15] kantsli,[16] oreli[17] ja oreliprospektiga,[18] elumaja aadressil Tirgus iela 11[19] koos sealsete ustega,[20] elumaja aadressil Tirgus laukums 1[21] koos sealse bareljeefiga,[22] elumaja aadressil Liela iela 9[23] ja selle uksed,[24] laohoone aadressil Jāņa iela 17,[25] elumaja aadressil Kuldīgas iela 2,[26] koos sealse ahjuga,[27] laoga elumaja aadressil Tirgus iela 5,[28] uksed aadressidel Sinagogas iela 6[29] ja Kārļa iela 5,[30] ahi aadressil Kārļa iela 9[31] Lootsitorn,[32], Ventspilsi sadama tööstuskompleks koos sealsete kraanadega,[33] Ventspilsi raudteejaama peahoone ja veetorn.[34]

Regionaalse kaitse all on Ventspilsi gümnaasiumi hoone,[35] õigeusu kirik,[36] katoliku kiriku orel,[37] Ventspilsi baptistide kirik,[38] elumajad aadressidel Pils iela 38,[39] Kuģinieku iela 2,[40] Kuldīgas iela 13,[41] Tirgus iela 7,[42] Sofijas iela 8 maja aknad,[43] uksed aadressil Plosta iela 6[44] ja Katrīnas iela 5,[45] ja kolme lae dekoratiivribad aadressil Dārzu iela 2[46]

Kohaliku kaitse all on uksed ja valgustid aadressil Pils iela 60,[47] Ventspilsi kaubanduskooli hoone,[48] Ventspilsi põhikooli hoone,[49] ja Ventspilsi muinaskalmed.[50]

Ventspilsi sadam, 20. sajandil

Looduskaitse all on Dampeļi paljand, Staldzene järsakkallas, üks pappel, magus kirsipuu, hall lepp, 2 sangleppa, 2 mägivahert, raagremmelgas, 5 hõberemmelgat 23 mändi, 9 pärna, 9 saart, kaks vahert, tamm, 2 põldvahert, 6 harilikud hobukastanit 3 harilikku robiiniat, 3 värdleppa, 2 läänepärna, künnapuu, must mänd ja mandžuuria pähklipuu. Linna jääb ka 51 hektari suurune Būšnieki järvekalda hoiuala.[51]

Elanike arv

  • 1169 (1797)
  • 1 900 (1840)
  • 3 701 (1863)
  • 5 872(1881)
  • 7 127 (1897)
  • 28 846 (1914)
  • 8 205 (1920)
  • 16 384 (1925)
  • 17 253 (1930)
  • 15 675 (1935)
  • 13 579 (1943)
  • 27 420 (1959)
  • 47 782 (1979)
  • 50 646 (1989)
  • 43 928 (2000)
  • 42 509 (2011)
  • 41 439 (2013)
  • 40 273 (2015)
  • 39 286 (2017)
  • 38 059 (2019)
  • 37 057 (2021)
  • 35 639 (2025)

Pilte

Vaata ka

Viited

  1. Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā. Vaadatud 19.06.2026.
  2. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 19.06.2026.
  3. Vietvārdu datubāze
  4. Stratigraafia terminoloogia
  5. "Stratigraafia terminoloogia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. august 2021. Vaadatud 18. septembril 2020.
  6. 1 2 "Stratigraafia terminoloogia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2021. Vaadatud 18. septembril 2020.
  7. Ventspils pilsētas vēsturiskais centrs
  8. Ventspils senpilsēta
  9. Ventspils pils
  10. Piejūras brīvdabas muzeja vēsturisko ēku komplekss
  11. Rātsnams
  12. Krāsns
  13. Ventspils luterāņu baznīca
  14. Interjera dekoratīvā apdare
  15. Altāris
  16. Kancele
  17. Ērģeles
  18. Ērģeļu prospekts
  19. Dzīvojamā ēka
  20. durvju komplekts
  21. Dzīvojamā ēka
  22. Dekoratīvs cilnis
  23. Dzīvojamā ēka
  24. Durvju komplekts
  25. Noliktava
  26. Dzīvojamā ēka
  27. Krāsns
  28. Dzīvojamā ēka ar noliktavu
  29. Durvju vērtnes
  30. Durvju komplekts
  31. Krāsns
  32. Ventspils Loču tornis
  33. - Ventspils ostas darbnīcas ar telfera sistēmu
  34. Ventspils dzelzceļa stacijas galvenā ēka un ūdenstornis
  35. Ventspils ģimnāzija
  36. Ventspils Sv.Nikolaja pareizticīgo baznīca
  37. Ērģeles
  38. Ventspils baptistu baznīca
  39. Dzīvojamā ēka
  40. Dzīvojamā ēka
  41. Dzīvojamā ēka
  42. Dzīvojamā ēka
  43. Logu komplekti (2)
  44. Durvju komplekts
  45. Durvju komplekts
  46. Interjera dekoratīvā apdare (3 telpās)
  47. Durvju komplekts un virsgaisma
  48. Tirdzniecības skola, tagad mācību iestāde
  49. Ventspils pamatskola, tagad mācību iestāde
  50. Senkapi
  51. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

Välislingid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga