Urve Tiidus (neiupõlvenimi Uussaar; sündinud 6. juunil 1954 Raplas) on Eesti ajakirjanik ja poliitik. XII, XIII, XIV ja XV Riigikogu liige, kultuuriminister (2013–2015).

Urve Tiidus on lõpetanud 1972. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja 1977. aastal Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogia erialal.

Ta on läbinud kõrgemad keskkonnakursused (2010), kõrgemad riigikaitsekursused (2012) ning kõrgemad küberkaitse- ja digiriigikursused (2019).

Inglise filoloogist ajakirjanikuna töötas ta aastatel 1977–1999 Eesti Televisioonis, kus alustas televisioonitöö spetsiifika tundmaõppimist noorte- ja lastesaadete peatoimetuses ametiredeli madalamatest astmetest. Kuid juba nii toimetuse assistendi ja režissööri assistendina kui ka seejärel saatejuhi, autori ja toimetajana tuli tal tõlkida oma toimetuse saadete jaoks rohkesti vajalikke materjale. Põhitöö kõrvalt tõlkis ta muudegi saadete ja filmide subtiitreid. Nii sai temast üks Eesti esimesi seebiooperite tõlkijaid – "Metsiku roosi" esimesed osad olid tema tõlgitud.

Ajakirjanikuna tegi ta ETV-s autori ja saatejuhina tervisesaateid (1992–1994), toimetas regionaalsaateid ning oli uudistesaate "Aktuaalne kaamera" saatejuht-toimetaja (1995–1999). Ta oli paljude keele-, laste- ja aimesaadete autor ja saatejuht ning jätkas saadete tegemist väiksemas mahus ka hiljem (mittekoosseisulise ajakirjanikuna).

Seejärel viis pereelu ta Saaremaale, kus ta töötas Kuressaare Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhatajana (1999–2001).

2001. aasta sügisest töötas ta sageli Kuressaare ja Tallinna vahet reisides Kanal 2 uudistesaate "Uued uudised" saatejuht-toimetajana, kuni 2005. aasta novembris sai temast Kuressaare linnapea.

Tiidus astus Reformierakonda 1998. aasta detsembris (liikmesus oli peatatud 2001−2005).

Pärast 1999. aasta kohalikke valimisi töötas ta kaks aastat Kuressaare linnavalitsuses hariduse- ja kultuuriosakonna juhatajana.

Ta oli alates 18. novembrist 2005 kuni 2011. aasta aprillini Kuressaare linnapea.

2007. aasta Riigikogu valimistel valiti XI Riigikokku Jaanus Tamkivi, kes sai keskkonnaministriks. Nõnda avanes Urve Tiidusel pärast Tamkivi asendusliikme Sulev Vare loobumist võimalus asendusliikmena parlamenti pääseda, kuid ta loobus sellest.

Tiidus kandideeris 2011. aasta Riigikogu valimistel. Ta osutus valituks ja asus ka Riigikokku tööle.^[1][2]

2015. aasta Riigikogu valimistel sai ta 5. valimisringkonnas 4117 häält.

Ta on Ülemaailmse Linnade ja Ühinenud Omavalitsuste Liidu (UCLG) nõukogu liige, Läänemere Linnade Liidu (UBC) asepresident alates 2007. aastast, Eesti Linnade Liidu juhatuse liige ning Lions-klubi Kuressaare Piret asutajapresident ja juhatuse liige.

2021. aastal oli üks seitsmest Riigikogu õiguskomisjoni liikmest, kes otsustas mitte vastata 35 805 inimese allkirjaga pöördumisele, et riik sätestaks abielu kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna. Teised liikmed olid Sulev Kannimäe (Reformierakond), Jaanus Karilaid (Keskerakond), Tarmo Kruusimäe (Isamaa), Marek Jürgenson (Keskerakond) ja Vilja Toomast (Reformierakond). Otsustati, et abieluvõrdsus on ühetaoliselt tagatud kõigile abieluvõimelistele isikutele.^[3]

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) 2084 häält ning ei osutunud valituks, kuid pääses 17. aprillil 2023 Riigikokku asendusliikmena.

• 2008 – Madalmaade Oranje-Nassau ordeni suurohvitser
• 2014 – Norra Kuningliku Teeneteordeni suurrist
• 2014 – Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega
• 2014 – Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst
• 2023 – Balti Assamblee medal

Urve Tiidusel on poeg ja tütar.^[viide?]

• Urve Tiiduse XIII Riigikogu koduleht
• "Urve Tiiduse XII Riigikogu koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. detsember 2013.
• Urve Tiidus raadiosaates "Kukul külas", 11. mai 2003, 1. osa, WMA fail, 2 osa, WMA fail
• Veljo Kuivjõgi, "Urve Tiidus esitati europarlamendi valimiste kandidaadiks", Meie Maa, 2. märts 2009
• Kristiina Viiron, Urve Tiidus: üks inimene teisele on parim õpetaja, Õpitrepp, Sügis 2009, lk 6–8