TÄNA AJALOOS, 19. juuli ⟩ Kindral Laidoner küüditati Venemaale

Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). See hõlmab suure osa Kesk-Doonau madalikust ning piirneb põhjas Slovakkiaga, kirdes Ukrainaga, idas ja kagus Rumeeniaga, lõunas Serbiaga, edelas Horvaatia ja Sloveeniaga ning läänes Austriaga. Ungari asub Doonau jõe keskjooksul ning selle maastikku iseloomustavad suured madalikutasandikud. Riigis elab üle 9,5 miljoni inimese, kellest enamik on etnilised ungarlased, lisaks on seal märkimisväärne romade vähemus. Ametlik keel on ungari keel, mis on üks väheseid Euroopa keeli, mis ei kuulu indoeuroopa keelkonda. Riigi pealinn ja suurim linn on Budapest, mis on ka riigi peamine kultuuri- ja majanduskeskus.

Enne Ungari riigi tekkimist asustasid selle ala mitmesugused rahvad, sealhulgas keldid, roomlased, hunnid, germaani hõimud, avaarid ja slaavlased. Ungari riiklus sai alguse 9. sajandi lõpus Ungari vürstiriigi loomisega, mis kujunes aastal 1000 kuningas István I Püha ajal kristlikuks keskaegseks kuningriigiks. Pärast kaotust Osmanite riigile Mohácsi lahingus 1526. aastal jagunes maa enam kui 150 aastaks kolmeks osaks, kuni see 18. sajandi alguseks Habsburgide võimu all taas ühendati. Hoolimata hilisematest ülestõusudest Habsburgide vastu sõlmiti 1867. aastal kompromiss, mille tulemusena moodustati Austria-Ungari kaksikmonarhia. See tegutses Euroopa suurvõimuna kuni lagunemiseni pärast Esimest maailmasõda. Ungari tänapäevased piirid määrati kindlaks 1920. aasta Trianoni lepinguga, mille tagajärjel kaotas riik 71% oma ajaloolisest territooriumist ning suure osa majandusest ja elanikkonnast, sealhulgas umbes kolmandiku etnilistest ungarlastest, kes jäid elama väljapoole uusi riigipiire.

Sõjajärgsete raskuste tõttu koges Ungari sõdadevahelise perioodi alguses poliitilist ja ühiskondlikku ebastabiilsust, mis kulmineerus regendi Miklós Horthy rahvuslik-konservatiivse režiimiga. Teise maailmasõja ajal liitus Ungari Teljeriikidega ning kandis suuri purustusi ja inimkaotusi. Pärast lühiajalist Nõukogude okupatsiooni loodi 1949. aastal Ungari Rahvavabariik, mis oli Varssavi Pakti koosseisu kuuluv Nõukogude satelliitriik. Järgnenud poliitilised repressioonid ja majanduslik seisak viisid 1956. aastal ülestõusuni, mis küll ebaõnnestus, kuid kommunistlik režiim muutus järgmistel kümnenditel mõnevõrra leebemaks. 1989. aasta revolutsiooniliste muutuste käigus läks Ungari rahumeelselt üle demokraatlikule parlamentaarsele vabariigile. Euroopa Liiduga liitus riik 2004. aastal ning Schengeni alaga 2007. aastal. Viktor Orbáni ja erakonna Fidesz juhtimisel aastatel 2010–2026 koges riik demokraatia taandarengut.

Euroopa ühe populaarse turismisihtkohana külastas Ungarit 2019. aastal 24,5 miljonit väliskülalist. Ungari kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sealhulgas Euroopa Nõukogusse, Euroopa Liitu, NATOsse, ÜROsse, Maailma Terviseorganisatsiooni, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Maailmapanka, Aasia Taristuinvesteeringute Panka ja Visegrádi gruppi.

Riik

Haldusjaotus

Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város).

Komitaadi õigustega linnad:

Komitaadid:

Valitsused

Majandus

Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aastal 10,8% ja 2008. aastal 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.^[5]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse^[5]
Sektor	SKT osakaal	Tööjõu osakaal
Põllumajandus	2,8%	4,5%
Tööstus	34,7%	32,1%
Teenindus	62,5%	63,4%

Väliskaubandus

Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad (61,1%), teised tooted (28,7%), toidukaubad (6,5%), toormaterjalid (2%) ning kütused ja elekter (1,6%).^[5] Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa (25,54% eksporditud kaubast), Itaalia (5,67%), Suurbritannia (5,41%), Prantsusmaa (5,37%), Rumeenia (5,28%), Slovakkia (4,97%) ja Austria (4,52%) (2009).

Ungari tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja varuosad (50%), kütused ja elekter (11%), toidukaubad ning toormaterjalid.^[5] Ungari tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa (25,05% imporditud kaubast), Hiina (8,56%), Venemaa (7,3%), Austria (6,08%), Holland (4,73%), Prantsusmaa (4,51%), Slovakkia (4,14%), Itaalia (4,13%) ja Poola (4,07%) (2009).

Loodus

Pinnamood

Ungari maastik koosneb enamikus tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld.

Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Kisalföld.

Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest.

Riigi põhjaosa on mägine. Slovakkia piiri lähedal on Mátra ja Bükki mäestikud. Ungari kõrgeim mägi on Kékes (1015 m üle merepinna), mis asub Mátra mägedes.

Veekogud

Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava.

Ungari lääneosas asub Kesk-Euroopa suurim järv Balaton, mis on 70 km pikk ja väga madal. Ungari on kuulus ka termaalvete poolest. Ungaris asuv Hévizi termaaljärv on suuruselt teine kuumaveejärv maailmas. Tisza jõel asub paisjärv (Tisza-tó).

Kliima

Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on temperatuur tavaliselt alla nulli. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30 °C.

Ungari pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur −0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm.

Mullad

Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad.

Taimestik

Ungari võib taimkatte järgi jagada kolmeks piirkonnaks:

Alföld oli kunagi rohumaa, kus kasvas palju puid. Praegugi leidub mõnes piirkonnas akaatsiaid, tammesid ja pööke, kuid suurema osa Alföldi taimestikust moodustavad tänapäeval rohttaimed;
Dunántúli mägedes on pöögimetsi;
Ungari mägises põhjaosas on tihedad metsad, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad.

Loomastik

Ungaris elab palju hirvi, rebaseid, jäneseid ja oraviad. Leidub ka metssigu, hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid.

Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Toonekured on väga tavalised. Ungari rahvuslind on Euroopa suurim lind suurtrapp (Otis tarda), kelle kaitseks on rakendatud spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60% neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu Pürenee poolsaarel, on nende Lääne-Ungari populatsiooni jaoks korrastatud habitaadi pindala juba üle 15 km².

Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisigi kalu.

Loodusvarad

Maavarasid on Ungaris vähe.

Peamine energiaallikas on süsi. Riigi edelaosas leidub kivisütt, kuid sellest ei jätku riigi elanikkonna vajaduste katteks. Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub ka pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka riigi idaosas on maagaasimaardla.

Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.

Ajalugu

Pikemalt artiklis Ungari ajalugu

9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajaist ungarlased vürst Árpádi juhtimisel ning rajasid Ungari vürstkonna. Ungarlased korraldasid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud Lechi lahingus. Vürst István ehk Püha István (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas (Ungari kuningriik)) võttis vastu ristiusu ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks.

15. sajandil algas võitlus läände pürgivate türklastega ning 1526. aastal said ungarlased Mohácsi lahingus türklastelt lüüa. Ida-Ungari liideti osaliselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari Austriaga. Karpaatide basseini idaosas asetsevast Transilvaaniast sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv vasallriik. Aastatel 1683–1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati täielikult Habsburgidele.

Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. 15. märtsil 1848 puhkes Pestis ülestõus, mille käigus moodustati oma valitsus ning kuulutati Ungari 14. aprillil 1849 iseseisvaks. Austria ja Venemaa väed sundisid aga Ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints.

1867. aastal moodustati kaksikriik Austria-Ungari, kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli Austria keiser Franz Joseph I ühtlasi Ungari kuningas. Ungari alla kuulusid Transilvaania, Slovakkia ehk Ülem-Ungari, Taga-Karpaatia, Horvaatia ning Vojvodina ja Banaat.

Pärast Esimest maailmasõda kuulutas Ungari end 16. novembril 1918 iseseisvaks riigiks. 1919. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim (Ungari Nõukogude Vabariik) Béla Kuni juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti, kui naaberriikide sõjaväelased riiki tungisid.Trianoni rahuga (1920) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku oma territooriumist, sealhulgas terve Transilvaania. 1920. aastal taastati Ungari kuningriik, mis oli tegelikult kontradmirali ja riigihoidja Miklós Horthy autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. Adolf Hitleri Saksa Riigi toetusel sai Ungari 1938. aastal endale osa Lõuna-Slovakkiast, 1939. aastal osa Taga-Karpaatiast ja 1940. aastal osa Rumeeniast (Põhja-Transilvaania). Teises maailmasõjas toetas Ungari Saksamaad ning oli seega sõjas Nõukogude Liidu vastane. Sõja lõpus, 1944. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945. aastal NSV Liidu okupatsioon.

Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946. aastal kaotati Ungari kuningriik (teine Ungari vabariik). 1948. aastal said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948. aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks (Ungari Rahvavabariik), mida Ungari Töölispartei peasekretärina juhtis Mátyás Rákosi. 1956. aasta oktoobris toimunud rahvaülestõus oli edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigipiiri taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti abi saamiseks lääneriikide poole. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimees Imre Nagy, kes oli olnud ministrite nõukogu esimees ka aastatel 1953–1955. 4. novembril 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste VLO liikmesriikide väed ülestõusu maha ning uue ministrite nõukogu esimehe János Kádári juhtimisel taastati kommunistlik režiim.

1960. aastatel reformiti majandust. Nüüd oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988. aastal üleminek demokraatiale, aastast 1989 kannab riik nime Ungari Vabariik ning 1990. aastal korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Nõukogude väed Ungarist. 1999. aastal ühines Ungari NATOga. Aastast 2004 on Ungari ka ELi liikmesriik.