Tulirelv on laskerelv, mille laeng – haavlid, kuul, miin, mürsk või muu lendkeha – paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu sarnase aine plahvatuslikul põlemisel tekkinud kuumade gaaside kiire paisumise tagajärjel.

Tulirelv koosneb relva rauast (sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükkidel alusest ehk lafetist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast.

Tulirelvad liigitatakse eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks.

Esimesed käsitulirelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolel. Sõjategevuses hakati suurtükke kasutama 16. sajandil.

Eesti õigusruumis

• liigitatakse tulirelvi järgmiselt:^[1]
  • pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi;
  • kasutatava padruni järgi;
  • relvaraua õõne järgi;
• loetakse tulirelva olulisteks osadeks relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter.^[2]

• C.I.P. (Commission Internationale Permanente pour l'épreuve des armes à feu portatives, Permanent International Commission for the Proof of Small Arms)
• Padrun
• Tulirelvade loend
• Kaitseriiv

• C.I.P. Proofs videos