Tulimuld oli eesti kirjanduse ja kultuuriajakiri Rootsis.

Ajakiri hakkas ilmuma 1950. aastal Bernard Kangro^[1] toimetusel Lundis. "Tungiv vajadus püsiva, tõsisema sisuga ajakirja järele, mis haaraks kõiki kultuurialasid ja oleks ühendusepidajaks paljudesse maadesse laialipaisatud eestlaste vahel, on sundinud trotsima kõiki raskusi, mis ajakirja väljaandmine kaasa toob. /.../ "Tulimuld" tahab olla eesti kultuuri säilitajaks ja arendajaks, kultuuritahteliste eestlaste ühendajaks, kasvava noorsoo äratajaks ja sidujaks oma rahva igivana ning elujõulise kultuuri külge."^[2]

Algul ilmus kuus ja alates 1959. aastast neli numbrit aastas. Ajakiri sisaldas artikleid kirjanduse, kultuuriloo, kunsti, aga ka rahvuslike teaduste aladelt, ülevaateid, arvustusi, luuletusi ja lühiproosat.^[3]

Alates ajakirja 1953. aasta numbrist 4 olid Tulimulla esindajad USA-s, Kanadas, Inglismaal, Austraalias, Prantsusmaal (kuni 1963. aasta nr 1), Argentinas (kuni 1975 nr 1), Brasiilias (kuni 1958), Lõuna-Aafrikas (kuni 1974 nr 3), Uus-Meremaal (kuni 1976 nr 1), Hollandis (kuni 1977), Šveitsis (kuni 1955), Soomes ja Taanis (kuni 1980), 1953 numbrist 5 lisandus esindaja Venezuelas (kuni 1958) ja Belgias (kuni 1969), 1954 numbrist 4 lisandus esindaja Põhja-Aafrikas (kuni 1958), 1968 numbrist 1 lisandus esindaja Saksamaal (kuni 1990).

Vastutav väljaandja oli Sven Sandström (kes on 1986. aastast professor), toimetaja USA-s Henrik Visnapuu (1950–1951). Toimetuse sekretär oli 1976–1978 nr 1 Maria Kangro.

Ajakiri ilmus koostöös mitme ühinguga: 1950–1955 Eesti PEN-klubi, Välismaine Eesti Kirjanike Liit ja Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts ning 1970–1977 Eesti Komitee.

Ajakiri lõpetas ilmumise 1993. aastal.

• Tulimuld: Eesti ajakirjanduse ja kultuuri ajakiri. Koondsisukord 1950-1991. (Koostanud Rita Hillermaa, Krõõt Liivak; toimetanud Andres Heinapuu.) Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 1993.