
(Le) Tour de France (prantsuse keeles 'Prantsusmaa (velo)tuur') on maailma kuulsaim jalgrattaspordivõistlus.
Esimest korda toimus velotuur 1. juulil 1903 trassil Pariis–Lyon (476 km). Selle võitis Maurice Garin.
See on üks maailma populaarsemaid publikualasid [viide?]. Igal aastal on erinev rada, kuid alati on nii tasaseid kui mägietappe, viimastel aastatel[millal?] ka meeskonna- ja individuaalseid temposõite. Võistlus kestab kolm nädalat. Kõige pikem sõit, 5745 km, oli aastal 1926. Alates 1975 lõpeb velotuuri viimane etapp Pariisis Champs-Élysées'l.
Kõige kiirem ühisstardist etapp sõideti 1999. aastal Lavalist Blois'sse (194,5 km), mille Mario Cipollini võitis keskmise kiirusega 50,355 km/h. 2005. aastal sõitis David Zabriskie velotuuri avaetapi Fromentine'ist Noirmoutier-en-I'lle'sse (19 km) kiirusega 54,676 km/h. 1994 sõitis Chris Boardman tuuri proloogi Lille'ist Euralille'i (7,2 km) veelgi kiiremini: 55,152 km/h. Meeskonnasõitude rekord on Discovery Channeli meeskonna 2005 sõidetud etapp Toursist Blois'sse (67,5 km) kiirusega 57,32 km/h.
Eestlased velotuuril
Eestlastest on velotuuril osalenud Jaanus Kuum, Lauri Aus, Tanel Kangert, Jaan Kirsipuu, Janek Tombak ja Rein Taaramäe. Kõige rohkem kordi, 10, on velotuuril võistelnud Kirsipuu, kes aga pole kordagi tuuri lõpetanud. Kuid ta on võitnud neli etappi ja 1999. aastal sõitis ta kogu velotuuri esimese poole liidrina. Esimese eestlasena lõpetas velotuuri Jaanus Kuum. Parima kohaga on velotuuri lõpetanud Rein Taaramäe, kes 2011. aastal sai 12. koha ja noorte arvestuses 2. koha.
Vaata ka
Välislingid
- Tour de France'i koduleht (prantsuse ja inglise keeles)
