See artikkel räägib USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More osariigist. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Texas (täpsustus).

Texas on Ameerika Ühendriikide osariik 1845. aastast. Põhjas piirneb see Oklahoma, kirdes Arkansase, idas Louisiana ja läänes New Mexico osariigiga. Lõunas ja loodes piirneb Texas Mehhiko osariikide Chihuahua, Coahuila, Nuevo Leóni ja Tamaulipasega (piiriks Rio Grande jõgi).

Texas on osariikide seas teisel kohal nii rahvaarvult (California järel) kui ka pindalalt (Alaska järel).

2015. aastast on Texase kuberner Greg Abbott. Enne teda oli kuberner Rick Perry.

Hispaania oli esimene riik, mis Texase enda omaks kuulutas ja seda kontrollis. 1684 asutas ka Prantsusmaa Texasesse oma koloonia; see ebaõnnestus ja likvideerus 1689. Pärast Mehhiko iseseisvumist 1821 sai Texas osaks Mehhikost. Pinged kolonistide ja Mehhiko valitsuse vahel kulmineerusid Texase revolutsiooniga, mille hulka kuulus Alamo lahing, ja viis Texase Vabariigi loomiseni 1836. 1845 ühines Texas Ameerika Ühendriikidega ja sai selle 28. osariigiks. Orjus säilis Texases kuni USA kodusõjani, mille ajal ta ühines Konföderatsiooniga.

Texases elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 25 145 561 inimest.^[2]

Texases elas 2025. aastal hinnanguliselt ligi 32 miljonit inimest. See arv kasvab, ehkki järjest aeglasemalt.

2015. aastal elas Texases 4,7 miljonit välismaal sündinud inimest, kes moodustasid 17% rahvastikust ja 22% tööjõust. Enam kui pooled neist olid sündinud Mehhikos. 2014. aastal oli Texases hinnanguliselt 1,7 miljonit ebaseaduslikku immigranti, kes moodustasid 35% immigrantidest ja 6% kogu elanikkonnast. Lisaks sellele oli 15% Texases sündinud lastest vähemalt üks vanematest immigrant.

2020. aasta rahvaloenduse järgi moodustasid latiinod 40,2% Texase elanikkonnast ja valged 39,8%, neegrid 12,8%. Latiinode osakaal jätkab kasvamist, valgete osakaal kahanemist, neegrite osakaal püsib.

Texase suurim linn oli 1850. ja 1860. aastatel San Antonio, 1870. ja 1880. aastatel Galveston, 1890. aastatel Dallas, 1900.–1920. aastatel taas San Antonio ja alates 1930. aastatest Houston.

Osariik jaguneb 254 maakonnaks. Üheski teises USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More osariigis pole nii palju maakondi.

• Texase revolutsioon
• Texasdeutsch

• Texase osariigi valitsuse koduleht (inglise keeles)

		Oklahoma	Arkansas
	New Mexico		Louisiana
		Texas
	Chihuahua osariik	Coahuila •  Nuevo León •  Tamaulipas  Mehhiko	Mehhiko laht

v r Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus
Osariigid	Alabama · Alaska · Arizona · Arkansas · California · Colorado · Connecticut · Delaware · Florida · Georgia · Hawaii · Idaho · Illinois · Indiana · Iowa · Kansas · Kentucky · Louisiana · Lõuna-Carolina · Lõuna-Dakota · Lääne-Virginia · Maine · Maryland · Massachusetts · Michigan · Minnesota · Mississippi · Missouri · Montana · Nebraska · Nevada · New Hampshire · New Jersey · New Mexico · New York · Ohio · Oklahoma · Oregon · Pennsylvania · Põhja-Carolina · Põhja-Dakota · Rhode Island · Tennessee · Texas · Utah · Vermont · Virginia · Washington · Wisconsin · Wyoming
Liiduringkond	Columbia ringkond
Sõltuvad alad	Ameerika Samoa · Guam · Põhja-Mariaanid · Puerto Rico · USA Neitsisaared
Hajasaared	Bakeri saar · Howlandi saar · Jarvise saar · Johnstoni atoll · Kingmani riff · Midway atoll · Navassa saar · Palmyra atoll · Wake'i saar