Sultan on valitseja tiitel islamimaades (araabia keeles سلطان Sulṭān). Sultani valitsetavat riiki nimetatakse sultanaadiks (araabia keeles سلطنة).
Tiitlil on mitu ajaloolist tähendust. Algselt oli see araabia keeles abstraktne nimisõna, mis tähendas "jõudu", "võimu" ja "valitsemist" ning tulenes verbaalnoomenist سلطة sulṭah, mis tähendas "võimu". Hiljem muutus see niisuguste valitsejate tiitliks, kes kuulutasid end valitsemises praktiliselt peaaegu sõltumatuks, kuid ei pretendeerinud kogu kalifaadile; samuti nimetati nii kalifaadi provintsi võimsat asevalitsejat.
Esimesena kandis sultani tiitlit Ghazni valitseja Mahmud Ghaznawi (valitses 998-1030) Afganistanis. Hiljem sai "sultanist" tavapärane valitsejatiitel Seldžukkide riigis ja Osmanite riigis ning Aijubiidide ja Mamelukkide Egiptuses. Tiitli usulisi seoseid näitab tõik, et Kairos resideeriv varikaliif andis 1383. aastal sultanitiitli Osmanite riigi kolmandale valitsejale Murad I-le; tema eelkäijad olid vaid beid või emiirid.
Tänapäeval on sultanid Bruneis ja Omaanis. Indoneesias on Yogyakarta eripiirkonna sultan selle provintsi kuberner. Malaisia üheksast osariigist seitsme (Johor, Kedah, Kelantan, Pahang, Perak, Selangor ja Terengganu) valitsejad kannavad samuti sultani tiitlit.