Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940. aastal.
Rahvavägi võttis osa Eesti vabadussõjast.
Kuna sõnade "rahvavägi" ja "rahvaväelane" kasutamine põhjustas segadust, võeti sõjaministri päevakäsuga 27. märtsist 1920 nr. 48 kasutusele sõnad "sõjavägi", "sõjaväelane" ja "sõdur".[1]
Rahvaväe loomine
Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse korraldusega 21. novembrist 1918 moodustati Eesti rahvavägi ja 1. diviisi ülemaks määrati kindral Aleksander Tõnisson.
1. diviisi koosseisus moodustatavate polkude asukohad määrati järgmiselt:
- 1. polk – Tallinna, kindral Ernst Põdderi juhtimisel
- 2. polk – Tartu, kolonel Johan Unti juhtimisel
- 3. polk – Võru, kolonel Eduard-Alfred Kubbo juhtimisel
- 4. polk – Narva, kolonel Aleksander Seimani juhtimisel
- 5. polk – Rakvere, kolonel Nikolai Reeki juhtimisel
- 6. polk – Pärnu, J. Puskari juhtimisel.
Suurtükiväe-, ratsaväe- ja inseneriväepolkude asukohaks määrati Tallinn.
- 29. november – Eesti Ajutine Valitsus kehtestas riigis sõjaseaduse ja kuulutas välja sundmobilisatsiooni 1893.–1896. aastal sündinud meestele Harju-, Lääne-, Viru-, Järva-, Viljandi-, Pärnu-, Võru- ja Tartumaal.
- 5. detsember – ilmus Eesti Ajutise Valitsuse määrus sõjaväljakohtute moodustamiseks.
- 9. detsember – kuulutati välja 1889.–1892. aastal sündinud meeste mobilisatsioon Harju- ja Järvamaal, ning 1886.–1889. aastal sündinud meeste mobilisatsioon Saaremaal.
- 11. detsember – kuulutati välja 1882.–1892. aastal sündinud meeste mobilisatsioon Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal ning 1882.–1888. aastal sündinud meeste mobilisatsioon Saare-, Lääne-, Järva-, Harju- ja Virumaal.
Rahvaväe juhtorganid
Pikemalt artiklis Kaitseväe Peastaap#Ajalugu
Sõjavägede ülemjuhatuse organisatsioon 1918. aasta detsembris:
- Operatiivstaap
- Peastaap:
Rahvaväe areng
Rahvaväe esmaste maaväeosade moodustamise järel loodi Eesti soomusvägi (soomusrongid ja soomusautod), suurtükivägi (väli- ja kindlusepatareid) jne.
| Eelnev Eesti Rahvavägi 1918 |
Eesti sõjavägi 1918–1929 |
Järgnev Eesti kaitsevägi 1929–1937 |
| Eelnev Eesti kaitsevägi 1929–1937 |
Eesti sõjavägi 1937–1940 |
Järgnev Eesti kaitsejõud 1991– |
Vaata ka
Viited
- ↑ Sõdur, 3. aprill 1920, nr. 14, lk. 3.
