Péter Magyar (sündinud 16. märtsil 1981 Budapestis) on Ungari poliitik ja jurist, aastast 2024 Tisza partei esimees, 16. juulist 2024 kuni 8. maini 2026 oli ta Euroopa Parlamendi liige. Alates 9. maist 2026 on ta Ungari peaminister.[1]
Varasem elukäik ja haridus
Péter Magyar pärineb Ungari prominentsest poliitikute ja juristide perest. Lapsepõlves rippus tema magamistoa seinal tollase Ungari demokraatliku opositsiooni liidri Viktor Orbáni plakat.
Ta lõpetas 2004. aastal Pázmány Péteri Katoliku Ülikooli Budapestis. Karjääri alustas ta pealinna kohtus ning töötas hiljem nõustajana, aidates Ungaris tegutsevaid rahvusvahelisi ettevõtteid äri-, kaubandus- ja konkurentsiõiguse küsimustes.
2006. aasta valitsusvastaste protestide ajal pakkus ta tasuta õigusabi ning aitas valitsusvastaseid aktiviste.
Varasem töökäik
Pärast seda, kui Fidesz 2010. aasta Ungari parlamendivalimistel võimule tuli, asus ta tööle välisministeeriumi ametnikuna. Aasta hiljem, Ungari ELi eesistumisega samal ajal, liitus ta Ungari alalise esindusega Euroopa Liidu juures. 2015. aastal asus tööle peaministri kantseleis. 2018. aasta septembris võttis ta üle riigiga seotud MBH Panga ELi õigusdirektoraadi juhtimise. Aastatel 2019–2022 oli ta Õppelaenukeskuse tegevjuht.
Lahkumine Fideszist
2024. aasta veebruaris avaldas seni laiemale avalikkusele tundmatu Magyar salaja tehtud helisalvestise oma endisest abikaasast, Ungari endisest justiitsministrist Judit Vargast. Salvestis oli tehtud ilma naise teadmata ja nõusolekuta. Ungari president Katalin Novák andis 2023. aasta aprillis presidendi armu Endre Kónyale, kes oli Budapesti lähedal asuva riikliku lastekodu direktori asetäitja. Kónyat süüdistati selles, et ta aitas kaasa lastekodu direktori János Vásárhelyi toime pandud laste seksuaalse väärkohtlemise varjamisele. Salvestisest nähtus, et võis toimuda poliitiline sekkumine armuandmise otsusesse.
Skandaal viis valitsusvastaste protestideni, mille käigus nõuti Nováki tagasiastumist; ta tegi seda 10. veebruaril 2024. Samal päeval teatas ka Magyari endine abikaasa Judit Varga, kes oli armuandmisotsusele alla kirjutanud, et lahkub Rahvuskogust ning loobub Fideszi partei nimekirja juhtimisest 2024. aasta juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
Mõni tund pärast endise abikaasa poliitikast lahkumise teadet avaldas Magyar Facebooki postituse, milles teatas, et astub tagasi kahest riigile kuuluvast ettevõttest ja loobub ka kohast MBH Banki juhatuses. Ta kirjutas, et viimased aastad on pannud teda mõistma, et Viktor Orbáni valitsemise eesmärgina esitletud idee "rahvuslikust, suveräänsest ja kodanlikust Ungarist" oli tegelikult "poliitiline toode", mis varjas ulatuslikku korruptsiooni ja varade ümberjagamist õigete sidemetega inimestele.
Järgnevatel päevadel jätkas Magyar valitsusega seotud isikute kritiseerimist, avaldades selle kohta postitusi. Ta väitis, et peaministriga sõbralikud või seotud isikud, näiteks tema väimees István Tiborcz, on kogunud tohutu rikkuse, mida varjatakse kodumaiste erakapitalifondide kaudu.
15. märtsil 2024, 1848. aasta Ungari revolutsiooni alguse aastapäeval, korraldas ta Budapestis kümneid tuhandeid inimesi kokku toonud miitingu, kus teatas uue erakonna loomisest.
Samal kuul läbi viidud küsitluse kohaselt ütles ligikaudu 15 protsenti valijatest, et nad hääletaksid Magyari poolt "kindlalt või suure tõenäosusega", kui ta kandideeriks.
6. aprillil 2024 korraldas Magyar Budapestis teise valitsusvastase meeleavalduse, millel osales sadu tuhandeid inimesi. Ta sõnas, et Viktor Orbáni loodud "feodalistlik süsteem" vajab lammutamist.
Enne meeleavaldust kulutas valitsust toetav mõttekoda Megafon Facebookis tehtud Magyari-vastasele reklaamikampaaniale 117 miljonit Ungari forintit.
Tisza partei juhina
2024. aasta märtsis teatas Magyar, et soovib kandideerida 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Ungaris; valimistähtaegade ja registreerimisprotsesside tõttu ei suutnud ta aga oma parteid asutada.
Aprillis liitus ta TISZA-ga (ungari keeles Tisztelet és Szabadság Párt 'Austuse ja Vabaduse Partei'; Tisza on ka suur jõgi Ungaris), 2020. aastal loodud paremtsentristliku Euroopa Liidu meelse väikeparteiga. Ta valiti partei üheks asepresidendiks ja TISZA Euroopa Parlamendi nimekirja esinumbriks.
2024. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel sai TISZA teise koha 29,6% häälte ja 7 mandaadiga; meedia käsitles seda tulemust tõsise väljakutsena Viktor Orbáni juhitud valitsevale Fideszile.
Magyar ei võtnud esialgu oma mandaati vastu, olles valimiskampaania ajal lubanud, et ta seda ei tee. Hiljem otsustas ta panna selle küsimuse partei veebisaidil hääletusele: üle 75% hääletanütest toetas mandaadi vastuvõtmist ja nii sai temast Euroopa Parlamendi liige.
TISZA partei väldib ametlikult kindlaid ideoloogilisi silte, kuid Magyari retoorika peegeldab sageli tsentristlikke ja mõõdukalt konservatiivseid väärtusi, rõhutades rahvuslikku ühtsust ja poliitilist vastutust parteilise kuuluvuse asemel. Magyar on korduvalt öelnud, et Tisza partei ei kavatse teha koostööd "vana opositsiooni" parteidega. Ta on rõhutanud, et erakond plaanib 2026. aasta parlamendivalimistel astuda Fideszile vastu iseseisvalt.
20. veebruaril 2026 valis TISZA eestseisus Magyari ühehäälselt Tisza partei üleriigilise nimekirja juhiks ja peaministrikandidaadiks. Tema juhtimisel võttis TISZA kasutusele loosungi "Nüüd või mitte kunagi!" (Most vagy soha!). 2026. aasta kampaania hilisemates etappides kasutati kiireloomulisuse väljendamiseks visuaalseid sõnumeid, millel sõnad "või mitte kunagi" olid läbi kriipsutatud.
Magyar on avaldanud toetust euro kasutuselevõtule Ungaris, kui vajalikud majanduslikud tingimused on täidetud. Ta väidab, et ühisraha kasutuselevõtt tugevdaks finantsstabiilsust ja Ungari positsiooni Euroopa Liidus.
Magyar määratleb end tugevalt Euroopa-meelsena, toetades sügavamat koostööd Euroopa Liidus ja vastavust lääne demokraatlikele väärtustele. Ta on kritiseerinud Orbáni valitsuse konfrontatiivset hoiakut ELi institutsioonide suhtes ja selle lähedasi suhteid Venemaaga.
12. aprillil 2026 toimunud Ungari parlamendivalimistel võitis TISZA partei 136 kohta 199-st, saavutades üle kahekolmandikulise enamuse ja lõpetades Viktor Orbáni 16 aastat kestnud ametiaja. Magyar andis peaministrina uue parlamendi ees ametivande 9. mail 2026.
Isiklikku
Péter Magyari vanaonu Ferenc Mádl oli aastatel 2000–2005 Ungari president. Tema vanaisa Pál Erőss töötas Ungari Ülemkohtu kohtunikuna ning ema Mónika Erőss oli sama kohtu peasekretär ja alates 2020. aasta aprillist Ungari Riikliku Kohtuameti aseesimees.
2006. aastal abiellus Magyar hilisema Ungari justiitsministri Judit Vargaga. Neil on kolm last ning abielu lahutati 2023. aastal.
Viited
- ↑ ERR (9. mai 2026). "Ungari parlament valis Magyari Orbani asemel peaministriks". ERR. Vaadatud 9. mail 2026.