Nikolai Stepulov (20. märts 1913 Narva – 2. jaanuar 1968 Tallinn) oli Eesti poksija.

Stepulov sai kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 1936. aasta Berliini olümpiamängude poksivõistlustel hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale Imre Harangile (Ungari).^[1]

Stepulov sai kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 5. Euroopa meistrivõistlustel (Milano, 1937) hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Herbert Nürnbergile (Saksamaa).^[2] Ta osales kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 4. Euroopa meistrivõistlustel (Budapest, 1934), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale Karl Schmedesile (Saksamaa) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.^[3]

Stepulov poksis märtsist 1938 kuni juunini 1939 elukutselisena. Ta pidas kokku 12 kohtumist, millest võitis 6 (neist 3 nokaudiga) ja kaotas 5 (neist 2 nokaudiga) kohtumist ning 1 kohtumine jäi viiki.

Osales 1940. aasta riigipöörde ajal Eesti-vastases tegevuses, oli üks Nõukogude okupante toetava nn töölisomakaitse juhte Raua tänava lahingus.^[4][5] Enda väitel oli ta 8. Eesti laskurkorpuses luuraja. Viibis pärast sõda korduvalt vangis, kuritarvitas alkoholi, invaliidistus ja suri vaid 54-aastaselt.

Esialgu oli ta viimane puhkepaik Pärnamäe kalmistul. Maetud ümber Metsakalmistule spordirahva kvartalisse.

• "Tuhmunud hõbemedal". Vaba Maa nr 69, 25. märts 1937. Lk 10
• "Spordibiograafiline leksikon". Tallinna Kirjastuse Kooperatiiv. Tallinn 1937
• Henn Saarmann, Erlend Teemägi. "Eesti spordi biograafiline leksikon". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2001
• Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 401–402
• Pekka Erelt. "Eesti olümpiasangari traagiline saatus". Eesti Ekspress, 26. juuli 2012

• Nikolai Stepulov veebisaidil Olympedia (inglise)
• Nikolai Stepulov lehel BoxRec. Inglise keeles
• Lembit Peegel: AjaPeegel: Olümpiahõbedamehele anti armu Eesti Päevaleht, 27. oktoober 2008
• Kunsti- ja antiigigalerii pakub Eesti olümpiamedalit 100 000 krooniga! Õhtuleht, 19. juuni 2009