Riigi rahandus
See artikkel on osa teemast: Rahandus ja maksud
Maksud Üksikisiku tulumaks Palgamaksud Tulumaks Aktsiis Maamaks Käibemaks Sotsiaalmaks Tollimaks Töötuskindlustusmakse Eesti maksusüsteem
Maksustamine Maksumäär Ühetaoline tulumaks Astmeline tulumaks Regressiivne tulumaks
Maksustamine maailmas Maksude osakaal SKPst
Majanduspoliitika Rahapoliitika keskpank kullastandard Fiskaalpoliitika riigieelarve defitsiit riigilaen Kaubanduspoliitika toll WTO
Rahandus Finantsturg Rahaturg Kapitaliturg Aktsiabörs Laen
Pangandus Föderaalreservi süsteem Maailmapank Jooksevkonto Kohustuslik reserv

Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel.

Prantsuse-Preisi sõja järel võttis ning vastühendatud Saksamaa kasutusele Reichsmarga ning läks üle kullastandardile, kasutades rahapakkumise suurendamiseks Lõuna-Aafrikas kaevandatud kulda. Peagi läks ka enamik teisi maailma riike üle kullastandardile.

Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades:

• 1871 – Saksamaa
• 1873 – Ladina Rahaliit (Belgia, Itaalia, Šveits, Prantsusmaa)
• 1873 – Ameerika Ühendriigid de facto
• 1875 – Taani, Norra, Rootsi
• 1875 – Holland
• 1876 – Hispaania
• 1879 – Austria
• 1893 – Venemaa
• 1897 – Jaapan
• 1898 – India
• 1900 – Ameerika Ühendriigid[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More de jure