Kiviõli on linn Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Linn hakkas kujunema Salaküla küla juurde tööstusasulana 1922. aastal. Linnaõigused sai 1946. aastal. Aastatel 1957–1991 kuulus Kiviõli Kohtla-Järve linna koosseisu.
Kiviõli linn on nime saanud Teise maailmasõja eelse ettevõtte, aktsiaühisus "Eesti Kiviõli" järgi.
Tõenäoliselt aitas nime levikule kaasa Kiviõli raudteejaama avamine reisijateveoks 1928. aastal.[4]
Linna koosseisus on ka Küttejõu ja Varinurme linnaosa, mis on Kiviõliga liidetud.
Kiviõli järgi on nimetatud Kukruse lademe Kiviõli kihistik.[5]
Linna territoorium on kuulunud Lüganuse kihelkonda.
Rahvastik
2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnaelanikest venelasi 51% ja eestlasi 39,4%.
Seisuga 1. jaanuar 2010 oli linnas 6606 elanikku. Võttes arvesse rännet, oli elanike arv 5845.
| Rahvus | 1970[6] | 1979[7] | 1989[8] | 2000[9] | 2011[10] | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| eestlased | 5789 | 51,91 | 4914 | 44,47 | 3958 | 38,09 | 2921 | 39,45 | 2179 | 38,68 |
| venelased | 4431 | 39,73 | 5184 | 46,91 | 5369 | 51,67 | 3793 | 51,22 | 3020 | 53,60 |
| ukrainlased | 152 | 1,36 | 228 | 2,06 | 308 | 2,96 | 157 | 2,12 | 109 | 1,93 |
| soomlased | 368 | 3,30 | 348 | 3,15 | 308 | 2,96 | 193 | 2,61 | 100 | 1,77 |
| valgevenelased | 93 | 0,83 | 139 | 1,26 | 184 | 1,77 | 119 | 1,61 | 79 | 1,40 |
| leedulased | 18 | 0,16 | 27 | 0,24 | 24 | 0,25 | 17 | 0,23 | 14 | 0,25 |
| poolakad | ... | ... | 26 | 0,24 | 22 | 0,21 | 11 | 0,15 | 7 | 0,12 |
| tatarlased | ... | ... | 13 | 0,12 | 26 | 0,25 | 14 | 0,19 | 7 | 0,12 |
| lätlased | 41 | 0,37 | 25 | 0,23 | 19 | 0,18 | 10 | 0,14 | 10 | 0,18 |
| sakslased | ... | ... | 74 | 0,67 | 83 | 0,80 | 46 | 0,62 | 49 | 0,87 |
| juudid | 13 | 0,12 | 11 | 0,10 | 10 | 0,10 | 3 | 0,04 | 2 | 0,04 |
| muud | 248 | 2,22 | 61 | 0,55 | 79 | 0,76 | 121 | 1,63 | 58 | 1,03 |
| Kokku | 11 153 | 100 | 11 050 | 100 | 10 390 | 100 | 7405 | 100 | 5634 | 100 |
Põlevkivitööstus
Linna lääneservas paikneb Kiviõli Keemiatööstus.
Kiviõli kõige tuntumateks objektideks võib pidada Kiviõli tuhamägesid, mis on tekkinud seoses põlevkivitööstusega. Mägede kõrgus on 138 ja 135 m; tegu on Baltikumi kõrgeimate hulka kuuluvate tehismägedega.
1920. aastal anti Põhja Paberi- ja Puupapivabrikule luba alustada maardlauuringuid Sonda ja Püssi raudteejaama vahelisel maa-alal. 1922. aastal sai ettevõte loa Püssis AS Küttejõud põlevkivikaevanduse rajamiseks.
1922. aastal andis Põhja Paberi- ja Puupapivabrik kõik õigused ja kohustused üle aktsiaseltsile Eesti Kiviõli, mis rajas Erra-Sala küla maadele põlevkivikarjääri, kus alustas põlevkivi avakaevandamist. 1924. aastal alustas Eesti Kiviõli põlevkivi termilist töötlemist. 1927. aastal ehitati esimene katseline tunnelahi, mille võimsus oli 75 tonni põlevkivi ööpäevas. 1928. aastal hakati tööstuse läheduses jõudsalt kasvanud asulat nimetama Kiviõliks.[11] Kiviõli raudteejaam rajati raudteepeatusena 1920. aastatel. Raudteejaam kujunes sellest esimeste aastakümnete jooksul seoses Eesti põlevkivitööstuse arenemisega. Raudteejaama areng oli seotud eeskätt õlitehase ja kaevanduse vajadustega. 1939. aastal oli ettevõtte toodang 132 000 tonni. Ettevõttes töötas 200–250 inimest.
1940. aastal ettevõte riigistati ja selle baasil moodustati Kiviõli Põlevkivikeemiatehas.
1941. aastal hõivasid Saksa väed tehase, kogu Ida-Viru põlevkivibassein läks üle ettevõttele Baltische Ölgesellschaft in Estland ja järgmise kolme aasta jooksul ehitasid sakslased tööstuskompleksi koos kahe uue tunnelahju, kaheksa gaasigeneraatori ning jõujaamaga. Saksa okupatsiooni ajal rajati Kiviõli kaevandusse uus ringliiklusega šahtiõu. Saksa vägede lahkumisel purustati kaevandus ja tehas ning uputati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused.
1944. aastal hakati kaevandust ja tehast rekonstrueerima. 1945. aastal alustasid tööd kaks uut tunnelahju ning toodangut hakkas taas andma ka bensiinitsehh. 1947. aastal anti käiku veel üks tunnelahi ja soojuselektrijaam. 1951. aastal ühendati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused ja 1955. aastal valmis kaevanduse uus administratiiv-olmehoone.[11]
Vaata ka
Viited
- ↑ Maakatastri statistika. Vaadatud 19.10.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 1.09.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator.
- ↑ "Teedeministeeriumi määrus riigiraudteede jaamade nimekirja, jaamadevaheliste kauguste tabelite ja teeharude nimekirja maksmapanemise kohta". Riigi Teataja. 1928 (100, art. 611): 115.
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
- ↑ "Päring Statistikaameti andmebaasist". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 24. juunil 2016.
- ↑ "Päring Statistikaameti andmebaasist". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2020. Vaadatud 24. juunil 2016.
- 1 2 Kiviõli Keemiatööstuse tekkelugu, 1920-1930, www.keemiatoostus.ee (vaadatud 10.08.2020)
Kirjandus
- Kiviõli ja Küttejõu linnaks. Uus Eesti, 29. juuli 1938, nr 205, lk 8.
