See artikkel räägib majandusharust; ajakirja kohta vaata artiklit Kalandus (ajakiri); endise osaühingu kohta vaata artiklit Kaubanduse ja Tööstuse OÜ Kalandus.

Kalandus, tuntud ka kui majanduslik kalandus^[viide?], on majandusharu, mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide (sealhulgas krabide, veetaimede ja vähkide) püügiga ning kogumisega nii maailma meredest kui ka siseveekogudest. Kalandus hõlmab ka saagi töötlemist kalatööstuses ja valmistoodangu turustamist. Tähtsal kohal on ka vesiviljelus (akvakultuur) ja kalakaitse, mis aitavad tagada vee-elustiku jätkusuutliku kasutamise ja kaitse.^[1]

Kalandus liigitatakse majanduslikuks kalanduseks ja harrastuskalastuseks.

1. Majanduslik kalandus on kutseline kalapüük, mille eesmärk on kalade ja teiste veeorganismide (nt. vähid, karbid, veetaimed) püük kaubanduslikuks kasutamiseks. Sellega tegelevad kutselised kalurid ja kalalaevad, kellel on väljastatud vastav püügiluba. Majanduslik kalandus on suunatud toidu tootmisele ja rahvusvahelise turu nõudluse rahuldamisele.^[2]
2. Harrastuskalastus on kalapüük, mida harrastatakse vaba aja veetmiseks või hobina ning mille eesmärgiks ei ole tulu teenimine ja isikule on väljastatud harrastus püügiluba või õigus. ^[2][3]

Kalanduse jätkusuutlikkus on keskkonnahoidliku majandamise seisukohalt väga oluline. Ülepüük võib viia kalavarude ammendumiseni ja vähendada liigirikkust, mis omakorda kahjustab ökosüsteemide tasakaalu. Selle vältimiseks on kehtestatud rahvusvahelised regulatsioonid ja kokkulepped, mille eesmärk on tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine.^[1]

Majanduslikus kalanduses on kalapüük reguleeritud, eriti riikide territoriaalvetes ja majandusvööndites, kus kehtivad kvoodid, hooajalised piirangud ja lubade süsteemid.^[2]

Harrastuskalastuses aitavad kalavarude kaitset tagada kalapüügi eeskirjad, mis piiravad näiteks röövpüüki ja alamõõduliste isendite püüki. Kalakaitse tegevused on olulised veekogude elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamisel.^[1]

Vesiviljelus, ehk akvakultuur on kalade, karploomade (nt. karpide), koorikloomade (nt. vähkide) ja veetaimede (nt vetikad) kasvatamine kontrollitud tingimustes.^[1]

Vesiviljeluses kasvatatavad liigid on olulised toiduallikad, kuna nad on toitainerikkad ja keskkonnasäästlikud.^[4] Selleks kasutatakse spetsiaalseid tehnoloogiaid, mille abil on võimalik saavutada suuremat toodangut kui looduslikes keskkonnatingimustes.^[1]

Vesiviljelus on üks kiiremini arenevaid toidutootmise valdkondi maailmas, kuna kalade ja mereandide tarbimine kasvab pidevalt. Võrreldes looduslikest vetest pärineva kalasaagiga suureneb vesiviljelusest saadud toodete osakaal märgatavalt.^[1]

Kontrollitud keskkonnas kasvatamine aitab vähendada survet looduslikele kalavarudele ning tagab veeorganismide kättesaadavuse toidutootmises.^[1]

• Kalanduse mõisteid
• Akvakultuur
• Kalapüük
• Kalakasvatus
• Säästev kalandus

• Tekku, S. (2020). 2.3.1.Kalandus. 2.3.2.Vesiviljelus. (Täiskasvanute gümnaasium) Vaadatud 06.03.202, allikas Biosfäär ja loodusvarad kursus: https://sites.google.com/tg.edu.ee/geograafiamooc/2-loodusvarade-kasutamine/2-3-kalandus-ja-vesiviljelus/2-3-1-kalandus;https://sites.google.com/tg.edu.ee/geograafiamooc/2-loodusvarade-kasutamine/2-3-kalandus-ja-vesiviljelus/2-3-2-vesiviljelus
• Kalamajandus ja kalapüük. (kuupäev puudub). Vaadatud 28.04.202, allikas Regionaal- ja põllumajandusministeerium: https://www.agri.ee/kalamajandus-teadus-nouanne/kalamajandus-ja-kalapuuk
• Fishing and aquaculture: underestimated as a source of income and food. (08.08.2021). (World food journal) Kasutamise kuupäev: 06. Märts 2025. a., allikas Welthungerhilfe: https://www.welthungerhilfe.org/news/latest-articles/2021/fishing-and-aquaculture-as-a-source-of-income-and-food
• Ritchie, H., Roser, M. (2021). Fishing and overfishing. Vaadatud 25.03.2025, allikas OurWorldInData: https://ourworldindata.org/fish-and-overfishing