Jan Hus (umbes 1370 – 6. juuli 1415 Konstanz) oli tšehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid hakati hiljem nimetama hussiitideks.
15. sajandil esitas Jan Hus mitmeid põhimõtteid, millega ta astus vastu katoliku kiriku õpetustele ja praktikatele:
- Ta kritiseeris kirikuametite müüki ning pidas indulgentside ehk patukustutuskirjade müüki ristiusu õpetusega vastuolus olevaks.
- Sakramentide (seitse kiriklikku rituaali) saamiseks ei pea inimene maksma.
- Ta nõudis kirikuvarade sekulariseerimist ehk ilmalikustamist.
- Tema arvates pidi Piibel olema ainus usulise tõe kriteerium.
Jan Hus andis tšehhi kirjakeelele uue ilme, tutvustades sealhulgas š ja ž tähte.
1415 mõistis Konstanzi kirikukogu Jan Husi ketserluses süüdi ning ta põletati tuleriidal.
Hussiitide sõjad
Pikemalt artiklis Hussiitide sõjad, Hussiidid, Esimene Praha defenestratsioon, 1419
1420. aastatel algasid Tšehhis tšehhi vaimuliku Jan Husi algatatud roomakatoliku kiriku reformiliikumise pooldajate ning roomakatoliku kirikut pooldava Saksa-Rooma riigi vahel sõjategevus, mille haripunkt oli Tšehhis 1419–1437. Ülestõus algas 1419. aastal Prahas pärast Böömimaal kuninga Václav IV surma. Böömimaa valitsejaks valiti Leedu suurvürstiriigist Jagelloonide dünastiast Vytautas, kes valitses kuni surmani 1430. aastal.
Ülestõus haaras Praha järel ka Tšehhi lõuna- ja kirdealad. Hussiitide peamise sõjajõu moodustasid taboriidid Jan Žižka ja Prokop Suure juhtimisel, nad lõid tagasi mitu hussiitidevastast ristisõda, kuni said 1437. aastal lüüa ja 1452 alistus Tábori linn.