TÄNA AJALOOS, 19. juuli ⟩ Kindral Laidoner küüditati Venemaale

See artikkel räägib haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Khūzestān (piirkond)

Khūzestāni provints (eestikeelses kirjanduses ka Huzistan) on 1. järgu haldusüksus (provints) Iraanis.

Asend ja suurus

Piirneb läänes Iraagiga ja lõunas Pärsia lahega. Põhja poole jääb Lūristāni provints.

Khūzestān asub vanaaja Elami riigi alal, selle üks ajalooline nimi on ka Susiana, mis tuleneb Elami pealinna Susa nimest.

Khūzestāni provintsi pindala on 64 055 km² mis moodustab ligikaudu 3,9% Iraani pindalast.

Loodus

Khūzestāni provintsi põhja- ja idaosa hõlmavad Z̄āgrose mäestiku edelanõlvad ja eelmäestikud, kesk- ja lõunaosa moodustavad aga madalad tasandikud ja suureed märgalad.

Kliima on valdavalt kuum. Lõunaosas on see Pärsia lahe läheduse tõttu väga kuum ja niiske, põhja- ja idaosas aga mägisema reljeefi tõttu mõnevõrra jahedam. Suvel ületab õhutemperatuur sageli 40 °C ja võib tõusta üle 50 °C. Talved on enamasti pehmed ja kuivad, kuid mäestikualadel võib temperatuur langeda alla 0 °C ja aeg-ajalt sajab lund.

Provintsi läbib põhjast lõunasse Kārūni jõgi, mis on Iraani veerikkaim (suurima vooluhulk|vooluhulgaga) jõgi ja suubub Shaţţ al-‘Arabisse. Teised tähtsad jõed on Karkheh ja Jarrāḩī, mille ääres paiknevad suured märgalad.

Keskkonnaprobleemid

Khūzestānil on mitu tõsist keskkonnaprobleemi, mis tulenevad nii piirkonna kuivast ja kuumast kliimast kui ka inimtegevusest. Kõige olulisemad probleemid on veepuudus, jõgede loodusliku veerežiimi muutumine, märgalade vähenemine, tolmutormid, õhusaaste ja tööstuse põhjustatud reostus.

Piirkonna peamised jõed – Kārūn, Karkheh ja Dez – on olnud ajalooliselt põllumajanduse ja asustuse aluseks. Nende vooluhulka on aga vähendanud paisude rajamine, veehoidlad ja vee ümbersuunamise projektid. See on mõjutanud nii põllumajandust kui ka jõgede alamjooksude ja märgalade seisundit.

Eriti tugevalt on kannatanud Hūr al-‘Aẓīmi ja Shadegāni märgala. Nende kuivamine on vähendanud looduslikku kaitset tolmu leviku vastu ja aidanud kaasa sagedasematele tolmutormidele, mis mõjutavad ka linnu, sealhulgas provintsikeskust Ahvāzi. Uuringud on näidanud seost märgalade vähenemise ja tolmusaaste sagenemise vahel.

Oluliseks keskkonnakoormuseks on ka nafta- ja gaasitööstus. Khūzestān on Iraani tähtsaim naftapiirkond, kuid tootmisega kaasnevad õhusaaste, naftalekete, tööstusjäätmete ning põletusgaaside probleemid.

Keskkonnaprobleemid on tekitanud ka sotsiaalseid pingeid. Alates 2010ndatest on piirkonnas toimunud meeleavaldusi veevarude vähenemise, elektrikatkestuste ja elukeskkonna halvenemise vastu. 2021. aasta suvel puhkesid ulatuslikud protestid, mille üheks peamiseks põhjuseks oli pikaajaline veepuudus ja selle mõju põllumajandusele.

Rahvastik

Rahvaarv

2016. aasta Iraani rahvaloenduse andmetel elas provintsis 4 710 509 inimest. Rahvastiku tiheduse oli ligikaudu 73,54 elanikku km² kohta.^[1]

2006. aasta Iraani rahvaloenduse andmetel elas provintsis 4 274 979 inimest. Rahvastiku tiheduse oli ligikaudu 67 elanikku km² kohta.

2011. aasta Iraani rahvaloenduse andmetel elas provintsis 4 531 720 inimest.^[2]

Etniline koosseis

Khūzestān on üks Iraani etniliselt mitmekesisemaid provintse. Suuremad etnilised rühmad on pärslased, araablased, lurid, bahtiarid ja lakid. Väiksemal arvul elab provintsis ka armeenlasi, kaškaisid, afšareid ja teisi rahvusrühmi.

Provintsi lõunaosas moodustavad olulise osa elanikkonnast šiiitlikud araablased, samal ajal kui põhja- ja idaosas on ülekaalus pärslased ning teised iraani rahvad, eelkõige bahtiarid ja lurid. Provintsi põhjaosas elab ka kurde, kellest osa asustati sinna Iraani valitsuse poolt pärast Iraani–Iraagi sõda.

Khūzestānis on ajalooliselt elanud ka juutide ja mandalaste kogukonnad, mis olid peamiselt koondunud linnadesse. 20. sajandil vähenes nende kogukondade suurus märgatavalt väljarände tõttu. Khūzestān on üks Iraani mandalaste ajaloolisi keskusi ja seal elab endiselt mandalaste kogukond.

Juudid

Vaata ka: Khūzestāni juudid

Khūzestānis elas vana ja oluline juudi kogukond, mis oli eriti koondunud linnadesse, nagu Ahvāz, Shushtar, Dezfūl, Khorramšahr ja Abadān. Juutide kohalolek oli seotud piirkonna pika ajalooga Mesopotaamia ja Iraani vahel ning nende kogukondade kujunemist saab kindlamalt jälgida hilisantiigist. Khūzestāni juudid kõnelesid peamiselt pärsia keelt, kohalikke Iraani juudi keelekujusid ning mõnes piirkonnas ka judeo-araabia keelekujusid. Enne 20. sajandi keskpaika moodustasid juudid Khūzestānis veel märkimisväärse vähemuse, eriti linnades. 20. sajandil mõjutasid nende kogukondade arengut Iraani moderniseerumine, linnastumine ja majanduslikud muutused. Pahlavī dünastia ajal (1925–1979) toimunud riigi tsentraliseerimine ja sekulariseerumine tõid kaasa juutide kodanikuõiguste paranemise, kuid traditsioonilised kogukonnastruktuurid nõrgenesid. Hariduse levik, linnakultuuri tugevnemine ja naftatööstuse areng muutsid paljude juutide eluviisi ja osa neist siirdus väiksematest keskustest suurematesse linnadesse või välismaale. Pärast Iisraeli riigi loomist 1948. aastal emigreerus osa Khūzestāni kogukondade liikmeid Iisraeli. Pärast 1979. aasta Iraani revolutsiooni suurenes väljaränne veelgi poliitilise ebakindluse, ühiskondlike muutuste ja majanduslike raskuste tõttu. Kuigi Iraani juudid säilitasid ametlikult tunnustatud usuvähemuse staatuse, vähenes Khūzestāni ajalooliste juudi kogukondade suurus oluliselt ja enamik neist on tänapäeval kadunud.

Asustus

Enamik elanikkonnast elab linnades, eelkõige Ahvāzis, Abadānis, Dezfūlis ja teistes Kārūni jõe oru linnades. Lääne- ja edelaosas on araabia elanikkonna osakaal suurem, põhja- ja idaosas domineerivad peamiselt luri ja pärsia keelt kõnelevad elanikud.

Suurimad linnad (2016. aasta Iraani rahvaloenduse järgi):^[3]

Ahvāz – 1 184 788 elanikku
Dezfūl – 264 709
Abadān – 231 476
Bandar-e Māhshahr – 162 797
Andīmeshk – 135 116
Khorramshahr – 133 097
Behbahān – 122 604
Īzeh – 119 399
Shushtar – 101 878
Masjed Soleymān – 100 497
Bandar-e Emām Khomeynī – 78 353
Shush – 77 449
Rāmhormoz – 74 681
Omīdīyeh – 67 968
Kut-e Abdollāh – 56 966
Sūsangerd – 51 431

Keeled

Levinumad keeled ja murded on pärsia keel, Khūzestāni araabia murded, luri keel (sealhulgas bahtiari keel) ja laki murre.

Haldus ja poliitika

Halduskeskus on Ahvāz.

Provints jaguneb 30 ringkonnaks (shahrestān):

Poliitika

Khūzestānil on kuus esindajat Asjatundjate Kogus ja 18 saadikut Islami Konsultatiivkogus.

Majandus

Rikkalike nafta- ja maagaasivarude tõttu muutus Khūzestān 20. sajandi keskpaigaks taas maailmamajanduslikult ja geopoliitiliselt tähtsaks piirkonnaks. Aastatel 1980–1988 oli Khūzestān Iraani–Iraagi sõja ajal Iraagi vallutussõja peamine sihtmärk. Provints kannatab endiselt sõja tagajärgede ja Iraagi vägede tekitatud purustuste mõju all.

Khūzestāni provintsis Kārūni jõel Masjed Soleymāni linna lähedal asuvad Iraani suurimad hüdroelektrijaamad ja paisud.

Haridus

Ajalugu

Pikemalt artiklis Khūzestān (piirkond)

Khūzestān on üks Iraani vanimaid asustusalasid. Juba 4. aastatuhandel eKr hakkasid piirkonnas kujunema varajased linnakeskused ning 3.–2. aastatuhandel eKr oli see Eelami riigi tuumikala. Eelamlaste, babüloonlaste ja meedlaste ajal arendati piirkonnas ulatuslikke niisutussüsteeme, mille tõttu kujunes Khūzestān tähtsaks põllumajanduspiirkonnaks ning seda peeti Mesopotaamia ja Pärsia viljaaidaks.

Pärast Ahhemeniidide riigi langemist valitsesid Khūzestāni Seleukiidid, seejärel partlased ja Sassaniidid. Aastatel 639–642 vallutasid piirkonna araablased ja see liideti islami kalifaadiga. Hiljem kuulus Khūzestān Buiidide, Seldžukkide ja Hulagiidide võimu alla. 16. sajandil taastasid Safaviidid piirkonnas püsiva võimu.<

20. sajandil kujunes Khūzestānist Iraani tähtsaim nafta- ja maagaasitootmispiirkond. Iraani–Iraagi sõja (1980–1988) ajal okupeerisid Iraagi väed ajutiselt osa provintsi lääne- ja edelaosast ning piirkonnas peeti sõja ühed suurimad lahingud.

2026. aasta konfliktis teatati rünnakutest Khūzestāni tööstusobjektidele, sealhulgas naftakeemiakompleksidele, ja kahjustada said ka mõned tsiviiltaristu objektid. Sõjategevus süvendas varasemaid majandusprobleeme, sealhulgas rahvusvaheliste sanktsioonide, investeeringute vähenemise ja taristuriskidega seotud raskusi.