Haiti (ka Hispaniola) on saar Kariibi meres Suurte Antillide saarestikus. Saar paikneb Kuuba ja Puerto Rico vahel ning on Kuuba järel pindalalt teine saar nii Suurtes Antillides kui ka kogu Lääne-India saarestikus.

Saare lääneosas asub Haiti Vabariik ja idaosas Dominikaani Vabariik. Haiti on üks Kariibi mere ajalooliselt ja kultuuriliselt tähtsamaid saari ning sellel elasid enne eurooplaste saabumist tainod – piirkonna põlisrahvas.

Saare pindala on 76 420 km².

Haiti on mägine saar, mille keskosa läbib Kesk-Kordiljeeride mäestik. Selles mäestikus paikneb Kariibi piirkonna kõrgeim tipp Pico Duarte (3101 m).^[2] Saarel on arvukalt jõgesid, millest suurimad on Yaque del Norte, Yuna, Artibonite ja Yaque del Sur.

Haiti saarel elab üle 20 miljoni inimese, mistõttu on see üks tihedamalt asustatud saari Kariibi mere piirkonnas.

La Isabela oli esimene püsiv Euroopa asula Ameerikas. See rajati 1494. aastal Hispaniola saare põhjarannikule pärast seda, kui Christoph Kolumbus saabus oma teisel reisil Uude Maailma. Kolumbuse laevastik koosnes 17 laevast ning tõi kaasa ligikaudu 1700 inimest, nende hulgas talunikke, käsitöölisi, sõdureid ja vaimulikke.

Asula arengut raskendasid toidupuudus, haigused, troopilise kliimaga kohanemise probleemid ning konfliktid kohalike elanikega. Juba kahe aasta pärast oli umbes 1700 asunikust elus vaid ligikaudu 300. Enamik oli surnud haigustesse, nälga või muudesse raskustesse.

1498. aastal jäeti La Isabela maha ning Hispaania[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania'] More koloniaalvõimu keskuseks kujunes hiljem saare lõunarannikule rajatud Santo Domingo, mis on tänapäeval Dominikaani Vabariigi pealinn.