Teisipäev, juuli 28, 2026

Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 19. juuli ⟩ Kindral Laidoner küüditati Venemaale

Hagi Šein 1987. aastal Tallinnas Raekoja platsil
Foto: Jaan Künnap

Hagi Šein (ka Hagi Shein; 13. september 1945 Tallinn19. juuni 2024) oli juudi päritolu Eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooniõppejõud; Eesti Televisiooni peadirektor (1992–1997).[1]

Haridus

Hagi Šein lõpetas 1963. aastal Tallinna 21. Keskkooli (hõbemedaliga) ning 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja sotsioloogia erialal (cum laude). Seejärel oli ta teleajakirjanduse ja telesotsioloogia alal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonnas aspirantuuris. 2001. aastal sai ta Tartu Ülikoolis teadusmagistrikraadi (MSc) ajakirjanduse alal. Aastatel 2001–2007 oli ta samas doktorantuuris televisiooni ajaloo ja meediapoliitika alal. Tema telemeediaalane kvalifikatsioon oli võrdsustatud doktorikraadiga 2002. aastal, mil ta valiti viieks aastaks Concordia Rahvusvahelise Ülikooli telemeedia professoriks.[2]

Töö

Ajakirjanduses ja meediajuhina

1967. aastast töötas ta Eesti Televisioonis "Aktuaalse kaamera" tootmisassistendina (1967–1968), filmimonteerijana (1968–1971) ning sotsioloogi, saatejuhi ja kommentaatorina (1971–1988). Ta juhtis muu hulgas selliseid suure ühiskondliku kõlapinnaga saatesarju nagu "Kodulinn", "Ajurünnak", "Prillitoos", "Mõtleme veel" ja "Nõukoda".

Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Televisiooni peadirektori asetäitja ja 19921997 Eesti Televisiooni peadirektor, 2000–2012 Ringhäälingu- ja Rahvusringhäälingunõukogu liige ning 2010–2012 Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees.[3] Alates 2002. aastast oli ta rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukogu liige.

Ajakirjandusõppejõuna

Hagi Šein õpetas televisiooni eriala Tartu Riiklikus Ülikoolis (1976–1986). Aastatel 1997–2003 töötas ta Concordia Rahvusvahelise Ülikooli meediateaduskonna dekaanina, seejärel Audentese Ülikoolis (2003–2006) ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis (õppedirektor ja direktori kohusetäitja, 2006–2011).[2] 2011–2021 oli ta TLÜ BFM-i meediaosakonna juhataja, audiovisuaalse meedia bakalaureuse- ja televisiooni magistriõppekavade kuraator.

Alates sügisest 2021 oli ta Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi telekultuuri külalisprofessor. Ta oli ka Eesti Filmi Andmebaasi peatoimetaja (2008. aastast), televisiooniteaduse ja -ajaloo andmebaasi Telekraat looja ja kuraator (2022) ning Eesti Filmi Instituudi nõukogu esimees (kuni oktoobrini 2022), Tallinna Ülikooli nõukogu, Tallinnfilmi nõukogu ja Eesti Rahvusarhiivi nõukogu liige.

Muu looming

Hagi Šein tegi stsenaristi ja režissöörina 12 dokumentaalfilmi, näiteks "Ratastoolitants" (1986), "Raudrohutee" (1985) ja "Lepatriinutalv" (1989).[2]

Ta kirjutas uurimusi Eesti televisiooni ajaloost, neist olulisemad on

  • "Digiajastu teleraamat. Digiajastu televisioon Eestis 2000–2020" (2021, 688 lk);
  • "Suur teleraamat" (TEA Kirjastus 2005, 527 lk);
  • "Televisioon Eestis 1955–2004". [Raamatus "Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965–2004"]. (Tartu Ülikooli Kirjastus 2004);
  • "Eesti telemaastik 1991–2001. Uurimused. Diskussioon. Teabekogud" (Tartu Ülikooli Kirjastus 2002).

Poliitiline ja esindustegevus

Hagi Šein oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige (1999–2024).

Ta oli varem ka Eestimaa Rahvarinde eestseisuse liige, Eestimaa Rahvuste Foorumi president, Tallinna linnavolikogu liige (2001–2004), Vabariigi Presidendi esindaja rahvusvähemuste ümarlauas ning Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukoja liige (2002–2007).

Tunnustus

Isiklikku

Tema arhitektist vend Harry Šein (1947–2013) emigreerus 1979. aastal Iisraeli.

Viited

  1. ERR, Vahur Kersna | (19. september 2024). "Hagi Šein viimases intervjuus: poliitikud pole rahvusringhäälingu ideest siiani aru saanud". ERR. Vaadatud 19. septembril 2024.
  2. 1 2 3 Hagi Šein Eesti Filmi Andmebaasis.
  3. Kadri Masing. ERR-i nõukogu esimeheks valiti Hagi Šein Eesti Päevaleht. 23.11.2010.
  4. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  5. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga