Virgil Ivan Grissom (tuntud kui Gus Grissom; 3. aprill 1926 Mitchell, Indiana – 27. jaanuar 1967 Cape Canaveral, Florida) oli USA astronaut.
Grissom õppis Purdue Ülikoolis mehaanikat ning lõpetas selle bakalaureusekraadiga. Seejärel liitus ta USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More õhujõududega ja sooritas Korea sõjas üle 100 lahingulennu. 1955. ja 1956. aastal õppis ta lennundustehnikat ning omandas katselenduri kutse.
1959. aastal valiti Gus Grissom NASA astronautide esimesse gruppi.[1] 21. juulil 1961 sai temast Al Shepardi järel teine kosmoselennu sooritanud ameeriklane. Suborbitaalne lend kosmoselaeva Liberty Bell 7 pardal kestis 15 minutit ja 37 sekundit. Ookeani maandumisel oleks Grissom peaaegu uppunud, kui kapsli luuk seletamatul põhjusel iseenesest avanes.[2]
Gemini 3 komandörina tegi Gus Grissom koos John W. Youngiga kolm tiiru Maa orbiidil. Temast sai esimene astronaut, kes oli teist korda kosmoses.[1]
Gus Grissom valiti esimese Apollo-lennu komandöriks. Ta hukkus 27. jaanuaril 1967 Apollo 1 lennueelsel testimisel puhkenud tulekahjus, jäädes koos meeskonnakaaslaste Ed White'i ja Roger B. Chaffeega põlevasse kapslisse lõksu.[3]
Viited
- 1 2 "Gus Grissom: 2nd American in Space". Space.com. Vaadatud 1. august 2018.
- ↑ "Gus Grissom". Biography.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2018. Vaadatud 1. august 2018.
- ↑ "Apollo 1: The Fatal Fire". Space.com. Vaadatud 1. august 2018.