Gunnar Kilgas (8. mai 1926 Narva – 6. august 2005 Tallinn) oli eesti näitleja ja lavastaja.
Eluloost
Gunnar Kilgas lõpetas 1944. aastal Tallinna Reaalkooli ja 1949. aastal Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi näitleja erialal.
Kilgas oli näitleja Lõuna-Eesti Teatris (1949–1951), Vanemuises (1951–1960) ja Eesti Draamateatris (1960–1969), 1950–1951 Eesti Raadios diktor,[1] 1969–1986 Eesti Televisioonis telelavastuste režissöör (üks tuntumaid telelavastusi on A. H. Tammsaare romaani "Elu ja armastus" põhjal valminud "Rudolf ja Irma"), 1987–1992 Vanalinnastuudio kirjandusala juhataja ja 1993–1995 lavastaja, 1995. aastast oli vabakutseline.[1]
Kilgas on esinenud paljudes Eesti Raadio lugemistundides ja kuuldemängudes ning tõlkinud ka näidendeid.
Filmograafia
- 1947 "Elu tsitadellis", mängufilm, Karl
- 1957 "Pöördel", mängufilm,Raivo Kotkas
- 1959 "Kutsumata külalised", mängufilm, Salusoo
- 1965 "Must ja valge", dokumentaalfilm, diktor
- 1968 "Pimedad aknad I seeria", telemängufilm, Hermann
- 1970 "Kolme katku vahel", telemängufilm
- 1970 "Valge laev", mängufilm, Ilmar Tomson
- 1972 "Verekivi", mängufilm, Ducker
- 1973 "Tuli öös", mängufilm, klassijuhataja
- 1981 "Aedniku sügis", dokumentaalfilm, teksti lugeja
- 1981 "Kolmanda planeedi saladus", animafilm (Sojuzmultfilm), dubleerinud filmistuudio "Tallinnfilm", Doktor Verhoftsev (hääl)
- 1983 "Enn Vetemaa kinovariatsioonid teemal "Püha Susanna ehk meistrite kool"", telemängufilm, Artur
- 1983 "Aedniku talv", dokumentaalfilm, teksti lugeja
- 1984 "Kaks paari ja üksindus", telemängufilm, vanglaülem
- 1984 "Naksitrallid I", animafilm, filmi konsultant, tuletõrjeülem (hääl), diktor (hääl)
- 1985 "Kahe kodu ballaad II jagu", telemängufilm, pulmaisa
- 1986 "Õnnelind flamingo", telemängufilm, vana mees
- 1987 "Metsluiged", mängufilm, Isa-Kuningas
- 1987 "Naksitrallid II", animafilm, filmi konsultant, tuletõrjeülem (hääl)
- 1988 "Vernanda", mängufilm, kojamees
- 1990 "Miss Marpleʹi lood", teleseriaal
- 1990 "Naksitrallid", animafilm, tuletõrjeülem (hääl), diktor (hääl)
- 1993 "Salmonid", teleseriaal
- 1997 "Minu Leninid", mängufilm, saksa ohvitser
- 2008 "Pimedad aknad", telemängufilm (taastatud), Hermann
- 2008 "Fritsud ja blondiinid", dokumentaalfilm, episoodiline osa[2]
Telelavastused
- 1969 Martin Walser, "Must luik"
- 1969 Jevgeni Švarts, "Draakon"
- 1970 Isaak Babel, "Maria"
- 1970 Lucille Fletcher, "Vabandage, valeühendus"
- 1970 Aleksandr Volodin, "Kodus ja külas"
- 1971 Fregyes Karinthy, "Tagastage kooliraha"
- 1971 Marguerite Duras, "La Musica"
- 1972 Tennessee Williams, "Lord Byroni armastuskiri"
- 1972 Sherwood Anderson, "Võidukas muna"
- 1972 Jüri Tuulik, "November mere ääres"
- 1973 Aleksandr Ostrovski, "Täiesti ootamatult"
- 1973 Ellen Niirman, "Ma näen"
- 1973 Jean Anouilh, "Pagasita reisija"
- 1974 Kazys Saja, "Polüglott"
- 1974 Paul Kilgas, "Heroiin"
- 1974 Inge Trikkel, "Kuhu jäi Albert?"
- 1975 Viktor Rozov, "Neli tilka"
- 1975 Valentin Ježov, "Ööbikute öö"
- 1975 August Strindberg, "Mäng tulega"
- 1976 Oleg Sossin, "Avameelsete kõneluste õhtu"
- 1977 Ignát Hermann, "Ekshumatsioon"
- 1977 Ignát Hermann, "Lugu nõiutud politseinikust"
- 1977 Jaroslaw Iwaskiewizc, "Kosmogoonia"
- 1977 Raimond Kaugver, "Kuldlõige"
- 1978 Oleg Sossin, "Pühapäev on enda jaoks"
- 1978 Mihhail Lermontov, "Kaks venda"
- 1979 Tauno Yliruusi, "Mängumõrv"
- 1979 Wolfgang Kolhaase / Rita Zimuur, "Kala neljale"
- 1980 Ardi Liives, "Kuninganna Maudi maa"
- 1981 Jean Anouilh, “Härra Barnett"
- 1981 Stefan Lazarev Kostov, "Golomanov"
- 1982 William Somerset Maugham, "Truu naine"
- 1982 Robert Woodroof Anderson, "Püha öö, üksindusöö"
- 1983Heinrich Mann, "Süütu"
- 1984 Ivan Mendzeritski, "Minu visiitkaart"
- 1985 Anton Hansen Tammsaare / Gunnar Kilgas, "Rudolf ja Irma"
- 1986 Oskar Luts, "Pildikesi Paunverest" ("Äripäev")[3]
Tunnustus
Isiklikku
Tema vend oli näitleja ja lavastaja Paul Kilgas, abikaasa 1950–1952 näitleja Ellen Kaarma,[4] poeg kooselust näitleja Velda Otsusega on kulturist-atleetvõimleja Indrek Otsus, elukaaslane 1962–2005 oli näitleja Ita Ever.[5]
Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Viited
- 1 2 Gunnar Kilgas. Eesti Teatriliit.
- ↑ Gunnar Kilgas. Eesti filmi andmebaas.
- ↑ Gunnar Kilgas. Eesti Dramaturgide ja Lavastajate Liit.
- ↑ Ellen Kaarma oli uhke ja selles uhkuses ennasthävitav. ohtuleht.ee, 27. september 2012.
- ↑ 10 hetke armastatud näitleja elust. elustilist.ee, 1. aprill 2019.
Kirjandus
- "Gunnar Kilgas: nii on läinud" (vestelnud ja jutuajamised salvestanud Jüri Aarma). Tallinn: Ilo, 2007
Välislingid
- Gunnar Kilgas. IMDb
- Imet tabamas. Gunnar Kilgas. Videoarhiiv, arhiiv.err.ee, 14. juuli 1985
- KÖP. Avalava: Gunnar Kilgas. Audioarhiiv, arhiiv.err.ee, 3. mai 2001
- Gunnar Kilgas esimeses ENSV mängufilmis "Elu tsitadellis". kes-kus.ee, 31. jaanuar 2004
- Gunnar Kilgas lahkus igavikuteele. ohtuleht.ee, 8. august 2005