Christoph Wilhelm Beermann (20. juuli 1864 Põltsamaa – 26. november 1939 Paide) oli eesti vaimulik.

Lõpetas aastal 1882 Tallinna Kubermangugümnaasiumi ning õppis Tartu ülikooli usuteaduskonnas aastatel 1883–1888.

Ta hoidis sini-must-valget Eesti Üliõpilaste Seltsi lippu selle esmakordsel väljatoomisel 1884. aastal Otepääl ning pidas seal kõne lipu ja selle värvide tähtsusest.^[1]

Teenis 1887 prooviaastal luteriusu abiõpetajana Thbilisis. Ordineeriti 20. novembril 1888. Teenis 9 aastat, 1888–1897 abiõpetajana Tbilisis Gruusias adjunkt-pastorina. Oli kuni 1890. aastani ka Suhhumi eesti asundusi Estoniat, Alam-Lindat ja Ülem-Lindat teeninud pastor, kus aitas Ülem-Linda asundust koolimaja saamisel. Aastatel 1897–1916 oli luteriusu pastor Venemaal Peterburi lähedal Tsarskoje Selo maakonnas Strelnas, sealhulgas ka Peterhofi maakonnas Kipeni eesti koguduse õpetaja.^[2]

Järva Peetri koguduse õpetaja aastatel 1916–1937, Järva praostkonna praost aastatel 1929–1935.

• Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk, 1938^[3]

Christoph Beermanni isa Gustav Heinrich Beermann oli Põltsamaa kooliõpetaja ja kirikute ehitaja^[4].

Tema vend Gustav Johannes Beermann (1870–1945) oli Kadrina Katariina koguduse õpetaja, teine vend Johannes Immanuel Beermann (1878–1958) oli 1934–1945 Danzigi piiskop^[5].

Christoph Beermann abiellus 1897. aastal Tbilisi kirikuõpetaja tütre, sakslanna Maria Sara Hüsemann'iga (2./14. märts 1868 Tbilisi – 12. märts 1938 Järva-Peetri).

• CHRISTOPH WILHELM BEERMANN, eelk.ee, Vaimulike elulood