Andris Kulbergs (sündinud 26. mail 1979 Riias) on Läti ettevõtja ja poliitik. Läti Vabariigi peaminister, valiti 28. mail 2026. Enne seda oli ta seimi liige, kes valiti "Ühisnimekirjast", kuid ei kuulu alliansi kuuluvate parteide hulka.
Ta on sündinud automehaaniku ja Läti Antiikautode Klubi presidendi Viktors Kulbergsi peres. Ta õppis Riia Kommertskoolis (1996–1998) ja Tallinna Rahvusvahelises Concordia Ülikoolis, kus ta sai 2002. aastal rahvusvahelise äri bakalaureusekraadi. 2004. aastal asus ta õppima Riia Kommertskoolis.
Ta töötas SIA Lattelekom turundusprogrammi juhina ja rahvusvaheliste suhete juhina (2001–2003), seejärel SIA Auto Torino tegevdirektorina (2003–2005), SIA Auto Group Baltic piirkondliku juhina (2005–2008) ja kuni 2013. aastani Läti ettevõtete grupi Inchcape juhina.
2022. aastal oli A. Kulbergs SIA VK Development ja ühingu Auto Asociācija juhatuse esimees ning Läti Tööandjate Keskliidu (LDDK) nõukogu liige.
Poliitiline tegevus
2022. aasta seimi valimistel valiti ta seimi liikmeks "Ühisnimekirjast" (nimekirjas esindas ta Uldis Pīlēnsi loodud ühingut Läti Ühisnimekiri, mis 2023. aastal nimetati ümber U18-ks ja 2026. aastal Latvijas Restartsiks).
Ta kandideeris 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel "Ühisnimekirja" liikmena, kuid ei osutunud valituks.
Pärast peaminister Evika Siliņa tagasiastumist 14. mail 2026 nimetas president Edgars Rinkēvičs 16. mail 2026 peaministriks Andris Kulbergsi, kohustades teda andma presidendile aru uue koalitsiooni loomise edusammudest hiljemalt 25. maiks 2026. Pressikonverentsil väljendas Kulbergs valmisolekut luua võimalikult lai "tegutsemiskoalitsioon", kuhu kuuluksid "Uus Ühtsus", Roheliste ja Talupoegade Liit, Ühisnimekiri, Rahvusliit ja Progressiivid. Järgmise valitsuse töö prioriteetideks seadis Kulbergs riigieelarve läbivaatamise, julgeoleku, sealhulgas välisasjad, seimi valimiste turvalise läbiviimise ning võitluse korruptsiooni ja kartellide vastu. Hiljem jätkus koalitsiooni moodustamine ilma "Progressiivsete" parteita.
28. mail 2026 kiideti Andris Kulbergsi valitsus heaks 66 seimi liikme häälega.
