| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
5. august on Gregoriuse kalendri 217. (liigaastal 218.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. juuli (1901–2099).
Sündmused
- 1589 – Tallinna saabus Rootsi kuningas Johan III koos kuninganna Gunilla Bielke ja riiginõukogu delegatsiooniga, ning pidas augustis-septembris läbirääkimisi oma poja, Poola kuningas ja Rootsi troonipärija Sigismundiga.[küsitav]
- 1879 – ilmus Adam Ainti ajalehe Tartu Eesti Seitung esimene number.[1]
- 1902 – Tallinnas algasid 8. augustini kestnud keisripäevad, Nikolai II osavõtul.[2]
- 1917 – Peterburis toimus Põhja-ringkonna eesti asunduste kongress.[3]
- 1919 – Tallinnas lõppesid Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus.[4]
- 1933 – Tartus algas protestiallkirjade kogumine miiniristlejate Lennuk ja Vambola müümise vastu.
- 1937 – Viimsi vallas hukkus ipriidiplahvatuses kolm last.[5]
- 1940 – Nõukogude okupatsioon Eestis: Eestisse tagasi pöördumast keeldunud isikud kuulutati ülejooksikuteks ja nende tegevus kvalifitseeriti riigireetmiseks. Nende omakseid ähvardasid repressioonid.
- 1940 – Eestis kehtestati Ida-Euroopa aja asemel Moskva aeg.[6]
- 1965 – NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu avaldas määruse, milles Balti liiduvabariikidel lubati säilitada 11-aastased üldhariduskoolid (Moskva oli 1964. aastal käskinud jätta 10-aastased koolid)[1].
- 1993 – seoses 25. juulist 2. augustini kestnud Läänemaa Jäägrikompanii allumatusest tekkinud konfliktiga (nn jäägrikriisiga) vabastati Hain Rebas kaitseministri ülesannetest.
- 1994 – Lääne-Euroopa Liidu Assamblee president Dudley Smith ütles pressikonverentsil, et Eestil on samasugused õigused nagu Euroopa suurriikidel ning Eestil lasub ka samasugune vastutus Euroopa turvalisuse pärast.
- 1995 – rühm Eesti ohvitsere sõitis USA-sse NATO õppustele "Cooperative Nugget".
- 1995 – Tartus moodustati Rahvusliku Koonderakonna Isamaa noorteorganisatsioon Noor Isamaa.
Maailmas
- 1578 – Al Kasr al Kebiri lahing: marokolased alistasid portugallased.
- 1600 – Gowrie vandenõu Šotimaal: lord Gowrie ja tema vend Alexander Ruthven vangistasid kuningas James VI. Kuninga saatjaskond vabastas kuninga peagi ja vennad tapeti.
- 1620 – Mayflower läks esimeste inglise asunikega teele Ameerikasse.
- 1716 – Savoia prints Eugene võitis Peterwardeinis türklasi.
- 1772 – Esimene Poola jagamine.
- 1789 – läänide süsteemi kaotamine Prantsusmaal.
- 1824 – Kosi lahing türklaste ja kreeklaste vahel.
- 1850 – Austraalia valitsuse akt kinnitas esindusvalitsused Lõuna-Austraalias, Tasmaanias ja Uus-Lõuna-Walesist eraldatud Victorias.
- 1858 – valmis esimene transatlantiline telegraafikaabel.
- 1858 – New Yorgi sadamas pandi paika Vabaduse samba nurgakivi.
- 1902 – avati Greenwichi jalakäijate tunnel, mis asus Thamesi jõe põhjas.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Ühendatud Kuningriik ja Saksamaa olid alates keskööst ametlikult sõjas.
- 1940 – Nõukogude Liit liidendas Läti.[7]
- 1943 – Teine maailmasõda: liitlasväed said pärast Catania hõivamist Sitsiilia väina oma võimu alla.
- 1949 – USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More lõpetas abi andmise Hiinale.
- 1949 – maavärin Ecuadoris nõudis 6000 inimelu.
- 1952 – Jaapan sõlmis taas diplomaatilised suhted Hiinaga.
- 1963 – USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More, Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid lepingud, mis keelustas tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all.
- 1966 – esimene teadaolev tapmisjuhtum Kultuurirevolutsiooni käigus: ühe Pekingi prestiižse tütarlastekooli (seal õppisid kõrgete ametiisikute lapsed) õpilased peksid ja piinasid surnuks oma kooli direktrissi. Veidi hiljem nimetati kool Punase Vägivalla Kooliks.[8]
- 1971 – Türgi sõlmis diplomaatilised suhted Hiinaga ja katkestas sidemed Taiwaniga.
- 1973 – kaks meest terroriorganisatsioonist Must September ründas Ateena lennuväljal reisilennukit granaatide ja automaatidega, tappes 3 ja haavates 55 inimest.
- 1976 – Sudaani sõjaline valitsus hukkas nurjunud riigipöördekatse oletatava juhi ja veel 16 asjaosalist.
- 1988 – Iraani-Iraagi sõda: Iraani hävituslennukid ründasid Huzistani provintsi piiri ääres Iraagi vägede positsioone.
- 1990 – USA väed sekkusid Libeeria kodusõtta, et päästa Monroviast umbes 70 ameeriklast.
- 1991 – Iraak tunnistas ÜRO inspektoritele, et ta oli neli aastat teinud keemiarelva uuringuid, kuid kinnitas, et need lõpetati 1990. aastal, kohe pärast Kuveidi invasiooni.
- 1992 – Nelson Mandela juhtis Pretorias 100 000 mustanahalise meeleavaldust valgete võimude vastu.
- 1994 – Bosnia sõda: NATO reaktiivlennukid ründasid Sarajevo lähedal asuvat sõjalist objekti, kui Bosnia serblased olid hõivanud ÜRO tanki ja muid relvi ning tulistanud ÜRO helikopterit.
- 1995 – Horvaatia iseseisvussõda: Horvaatia väed sisenesid Knini, serblaste 1991. aasta mässu sümboolsesse keskusse.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 5. augustil
- 1802 – Niels Henrik Abel, norra matemaatik
- 1813 – Ivar Aasen, norra keeleuurija ja luuletaja
- 1844 – Ilja Repin, vene kunstnik
- 1850 – Guy de Maupassant, prantsuse kirjanik
- 1868 – Oskar Merikanto, soome helilooja
- 1921 – Linda Rummo, eesti näitleja
- 1929 – Gustav Tõnspoeg, Eesti NSV majandustegelane ja riigiametnik
- 1930 – Neil Armstrong, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More astronaut
- 1936 – Nikolai Baturin, eesti kirjanik
- 1952 – Hun Sen, Kambodža poliitik
- 1957 – Gunnar Press, eesti spordiajakirjanik
- 1958 – Avo Viiol, eesti jurist, hasartmängur ja endine Eesti Kultuurkapitali tegevjuht
- 1962 – Thea Paluoja, eesti laulja
- 1968 – Marine Le Pen, Prantsusmaa poliitik
- 1971 – Valdis Dombrovskis, Läti poliitik
- 1976 – Marians Pahars, läti jalgpallur
- 1977 – Romi Hasa, eesti ajakirjanik
- 1988 – Federica Pellegrini, Itaalia ujuja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 5. augustil
- 1895 – Friedrich Engels, saksa filosoof
- 1962 – Marilyn Monroe, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More näitleja, laulja ja modell
- 1969 – Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog
- 1998 – Todor Živkov, Bulgaaria kommunistlik liider
- 2025 – Ion Iliescu, Rumeenia poliitik
Pühad
Nimepäev
Ilmarekordid
- ...
Viited
- 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 148
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Kolm poisikest sai surma. Rahvaleht, 6. august 1937, nr. 92, lk. 1.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2012. Vaadatud 5. juulil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. august 2016. Vaadatud 5. augustil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Jung Chang, Jon Halliday. Mao : the unknown story. London, 2006, lk. 628