| << Veebruar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 1 |
| 2026 | ||||||
23. veebruar on Gregoriuse kalendri 54. päev. Juliuse kalendri järgi 10. veebruar (1901–2100).
Sündmused
- 1582 – Liivi sõda: Tartusse saabus Poola suurhetman Jan Zamoyski oma vägedega, et järgmisel päeval linn venelastelt vastavalt Jam-Zapolski vaherahu tingimustele üle võtta.
- 1839 – Friedrich von Schubert immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
- 1911 – Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises: esimest korda oli kavas 10 000 m jooksu distants, mille võitis ajaga 23.46,6 Johannes Villemson.[1]
- 1918 – Pärnus Endla teatri rõdul luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner esimest korda avalikult ette Eestimaa iseseisvuse manifesti.
- 1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud väljamõeldud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee asutamise ajaks.
- 1934 – Theodor Rõuk esitas Andres Larka, Hendrik Vahtramäe Johan Laidoneri ja August Jürman Konstantin Pätsi riigivanema kandidaadiks 22. ja 23. aprilliks ette nähtud riigivanema valimisteks.
- 1934 – algas kandidaatide esitamine VI Riigikogu valimisteks.
- 1934 – August Maramaa valiti tagasi Viljandi linnapeaks.
- 1935 – esimese (siis teadaolnud) eestikeelse raamatu trükkimise 400. aastapäeva tähistamiseks kuulutati välja raamatuaasta.
- 1935 – avati Eesti Meremuuseum.
- 1936 – algas 25. veebruarini kestnud rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Rahvuskogu kokkukutsumine kiideti ülekaalukalt heaks (474 218 häält poolt, 148 824 vastu).
- 1936 – Angerburgis toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus klassis Monotüüp XV said eestlased kolmikvõidu.[1]
- 1937 – saabus Eesti Vabariigi 19. aastapäeva pidustustele NSV Liidu armee kindralstaabi ülem, marssal Aleksandr Jegorov.
- 1937 – riigivanem Konstantin Päts nimetas Johannes Klesmenti oma peaesindajaks Rahvuskogu juurde.
- 1941 – riigipühana tähistati Punaarmee aastapäeva.[2]
- 1954 – Nikita Hruštšovi kõne NSV Liidu teraviljatootmise edasisest suurendamisest ning uudis- ja jäätmaade kasutuselevõtmisest, millest lähtudes asus juba 25. märtsil Tallinnast Kasahstani poole teele umbes 200 noort uudismaaharijat.
- 1990 – Eesti NSV Ülemnõukogu tühistas konstitutsiooniparagrahvi, mis sätestas kommunistliku partei juhtiva rolli ühiskonnas.
- 1994 – Prantsusmaal Strasbourgis algasid Eesti ja Euroopa Liidu vabakaubandusläbirääkimised.
- 1996 – Moskva patriarhaat katkestas suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga vastuseks viimase otsusele võtta Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik taas oma jurisdiktsiooni alla.
- 2004 – Tartus avati August Traksmaa bareljeef.
- 2004 – Tartus avati Jaan Kruusi bareljeef.
Maailmas
- 1455 – Gutenbergi piibli ilmumise kokkuleppeline kuupäev.
- 1574 – Prantsusmaal algas viies sõda hugenottide vastu.
- 1660 – Rootsi kuningaks sai Karl XI.
- 1766 – Lotringi hertsogiriik liideti Prantsusmaaga.
- 1820 – Suurbritannia pealinnas Londonis paljastati vandenõu Briti valitsuskabineti liikmete mõrvamiseks. Vandenõulaste kohtumispaiga järgi sai see tuntuks Cato tänava vandenõuna (Cato Street Conspiracy).
- 1836 – Mehhiko armee asus piirama Texase mässajate valduses olevat Álamo kindlust. Algas Alamo lahing.
- 1847 – Ameerika-Mehhiko sõda: USA võitis Mehhikot Buena Vista lahingus.
- 1854 – Bloemfontaini konventsiooniga tunnistas Suurbritannia lõplikult buuride Oranje Vaba Riiki (Oranje Vrystaat) iseseisva riigina.
- 1870 – Ameerika Ühendriikide armee loovutas kontrolli Mississippi osariigi üle tsiviiladministratsioonile. Osariik oli sõjaväe valitseda alates Ameerika kodusõja lõpust aastal 1865.
- 1887 – Prantsuse Rivierat tabas ulatuslik maavärin, kus hukkus 2000 inimest.
- 1893 – Rudolf Diesel sai patendi diiselmootorile.
- 1898 – Émile Zola vangistati pärast tema avaliku kirja "J'accuse" ilmumist.
- 1903 – Kuuba andis Ameerika Ühendriikidele 99 aastaks rendile 116 km² suuruse ala Guantánamo lahe piirkonnas.
- 1904 – Ameerika Ühendriigid[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More omandasid Panamalt 10 miljoni USA dollari eest Panama kanali tsooni.
- 1905 – Paul Percy Harris asutas Chicagos esimese Rotary klubi.
- 1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee asutamise ajaks.
- 1919 – Benito Mussolini asutas Itaalias Rahvusliku Fašistliku Partei (Partito Nazionale Fascista).
- 1934 – Belgia kuningaks sai Léopold III.
- 1941 – Glenn T. Seaborg tootis ja isoleeris esimest korda plutooniumi.
- 1944 – Nõukogude Liidus algas tšetšeenide ja inguššide küüditamine Sise-Aasiasse. Küüditati kogu rahvas.
- 1945 – Teine maailmasõda: Ameerika Ühendriikide väed vallutasid jaapanlastelt Filipiinide pealinna Manila.
- 1945 – Türgi kuulutas sõja Jaapanile ja Saksamaale.[3]
- 1947 – asutati Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).
- 1965 – Mossad mõrvas Läti aviaatori-konstruktori Herberts Cukursi.
- 1966 – Süürias tuli riigipöördega võimule Nureddin al-Atassi valitsus.
- 1970 – loodi Guyana kooperatiivne vabariik.
- 1981 – Hispaanias nurjati sõjaväeline riigipöördekatse.
- 1982 – Gröönimaal toimunud nõuandval referendumil hääletas 53% osalenutest Euroopa Ühendusest lahkumise poolt. Misjärel Gröönimaa astus 1985. aastal Ühendusest välja.[4] (vt ka Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted)
- 1991 – Lahesõda: Ameerika Ühendriikide maaväed ületasid Saudi Araabia piiri ja sisenesid Iraaki.
- 1997 – Vene orbitaaljaama Mir pardal toimus tulekahju. Tuli kustutati 14 minutiga ja jaam jätkas tööd oluliste kahjustusteta.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 23. veebruaril
- 1417 – Paulus II, paavst 1464–1471
- 1443 – Matthias Corvinus, Ungari kuningas 1458–1490
- 1685 – Georg Friedrich Händel, saksa helilooja
- 1794 – August Matthias Hagen, baltisaksa maalikunstnik ja graafik
- 1874 – Konstantin Päts, Eesti riigitegelane ja esimene president 1938–1940
- 1878 – Kazimir Malevitš, ukraina futuristlik maalikunstnik
- 1883 – Victor Fleming, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More filmilavastaja
- 1886 – Anna Raudkats, eesti rahvatantsujuht
- 1891 – Aleksander Eller, eesti skulptor
- 1901 – Agathe Veeber, eesti graafik
- 1903 – Julius Fučík, Tšehhoslovakkia ajakirjanik
- 1929 – Jaan Einasto, eesti astronoom ja akadeemik
- 1929 – Aleksius II, Moskva ja kogu Venemaa patriarh aastatel 1990–2008
- 1935 – Peet Lepik, eesti semiootik ja kultuuriteoreetik
- 1938 – Paul Morrissey, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More filmirežissöör
- 1938 – Jüri Männiste, eesti arstiteadlane
- 1940 – Peter Fonda, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More filminäitleja ja -režissöör
- 1943 – Helmi Sakkov, eesti arhitekt
- 1951 – Mait Maltis, eesti laulja
- 1954 – Viktor Juštšenko, Ukraina president aastast 2005
- 1960 – Naruhito, Jaapani kroonprints
- 1965 – Michael Dell, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More ettevõtja
- 1971 – Magomed Jevlojev, Inguši ajakirjanik, jurist, ärimees ja opositsionäär
- 1971 – Risto Kallaste, eesti jalgpallur
- 1977 – Kristina Šmigun, eesti murdmaasuusataja
- 1994 – Dakota Fanning, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More näitleja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 23. veebruaril
- 715 – Al-Walid I, Umaijaadide kaliif 705–715
- 1447 – Eugenius IV, paavst 1431–1447
- 1476 – Pietro Mocenigo, Veneetsia doodž 1474–1476
- 1766 – Stanisław Leszczyński, Poola kuningas 1704–1709 ja 1733–1736
- 1792 – Joshua Reynolds, briti maalikunstnik
- 1821 – John Keats, briti luuletaja
- 1839 – Mihhail Speranski, Vene liberaalne poliitik
- 1848 – John Quincy Adams, USA president 1825–1829
- 1855 – Carl Friedrich Gauss, saksa matemaatik, astronoom ja füüsik
- 1859 – Zygmunt Krasiński, poola luuletaja
- 1918 – Adolf Friedrich VI, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
- 1930 – Horst Wessel, saksa luuletaja, üliõpilane ja SA ohvitser
- 1930 – Jonas Jablonskis, leedu keeleteadlane
- 1934 – Edward Elgar, briti helilooja
- 1945 – Aleksei Tolstoi, vene kirjanik
- 1945 – Rudolf Lange, Saksa politseiametnik, Läti SD ülem 1941–1944
- 1955 – Paul Claudel, prantsuse kirjanik ja diplomaat
- 1965 – Stan Laurel, inglise komöödianäitleja
- 1990 – David Samoilov, vene-juudi luuletaja
- 2000 – Stanley Matthews, briti jalgpallur
- 2006 – Antonio Rodotà, Euroopa Kosmoseagentuuri direktor 1997–2003
- 2007 – Liina Roomet, eesti keraamik
Pühad
- Katoliku kirikus püha Polykarpose ja püha Willigise mälestuspäev.
- Vana-Roomas Terminalia – jumal Terminuse püha.
- NSV Liidus Punaarmee päev (1919–1946), hiljem Nõukogude armee ja sõjamerelaevastiku päev (1946–1991).
- Isamaa kaitsja päev (1991) Venemaal ja mitmes muus SRÜ riigis.
- Guyanas Mashramani – iseseisvuspäev (1966) ja vabariigi aastapäev (1970).
- Brunei iseseisvuspäev (1984).
Ilmarekordid
Viited
- 1 2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3.06.2016. Vaadatud 12.05.2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "eu.dk: What is Greenland's relationship with the EU?". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2017. Vaadatud 22. veebruar 2016.
- ↑ 2018. aasta ilma ülevaade