| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
20. august on Gregoriuse kalendri 232. (liigaastal 233.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. august (1901–2099).
Sündmused
- 1781 – Hiiurootslased küüditati Ukrainasse.[küsitav]
- 1915 – Esimene maailmasõda: Venemaa sõjavägi süütas Pärnus Saksamaa dessanti kartes Euroopa suurima "Waldhofi tselluloosivabriku".[küsitav]
- 1933 – Tallinna saabusid miiniristlejate Lennuk ja Vambola uued (Peruu) meeskonnad.
- 1937 – Poola sõjalaevad Grom, Burza ja Wicher saabusid Tallinna ametlikule külaskäigule.
- 1941 – Saksamaa väed alustasid pealetungi Tallinnale, mille kaitseks oli koondatud 40 000 punaväelast ning Balti laevastiku suurtüki- ja lennuvägi. Pealetung arenes edukalt.
- 1988 – Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP; esimees Lagle Parek).
- 1991 – Tallinna jõudsid Pihkva dessantdiviisi üksused. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead ning raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Hilisõhtul kell 23.02 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu Eesti Komitee juhtidega kooskõlastatud otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, millega de facto taastati Eesti Vabariik. Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks otsustati moodustada Põhiseaduse Assamblee.
- 1992 – 1992. aasta Eesti presidendivalimised: valimiskomisjon registreeris presidendikandidaatideks Lennart Meri, Arnold Rüütli, Lagle Pareki ja Rein Taagepera.
- 1994 – Rahvusraamatukogus peeti Keskerakonna korraldatud konverents "Primitiivse parempoolsuse kriitika".
- 1996 – Politseiameti peadirektor Ain Seppik vabastas ametist keskkriminaalpolitsei abidirektori Koit Pikaro ja viis ta üle madalamale ametikohale.
- 1998 – Budapestis toimunud Euroopa kergejõustikumeistrivõistlustel võitis Erki Nool kümnevõistluses 8667 punktiga kuldmedali, tõustes kolme viimase alaga kuuendalt kohalt esimeseks.
Maailmas
- 636 – toimus Yarmuki lahing, millega araablased vallutasid Bütsantsilt Süüria ja Palestiina, edenedes nii Euroopa suunal.
- 917 – Bulgaaria tsaar Simeon I võitis Bütsantsi Anchialuse lahingus, ajades kreeklased Traakiast välja.
- 1581 – Liivi sõda: Poola väed jõudsid Pihkva alla ja asusid seda piirama. Pihkva garnison vürst Ivan Šuiski juhatusel ja linnaelanikud kaitsesid end edukalt ning lõid poolakate rünnakud tagasi.
- 1619 – Atlandi ojakaubandus jõudis Põhja-Ameerikasse: Hollandi laev 20 mustanahalise vangiga randus Jamestownis Virginias.[viide?]
- 1648 – Lens´i lahinguga lõppes Kolmekümne-aastane sõda.
- 1741 – Vitus Bering nägi esimese eurooplasena Alaskat.
- 1866 – Baltimore'is asutati esimene ametiühing Ameerika Ühendriikides.
- 1897 – Ronald Ross avastas malaariatekitaja neid levitavatest sääskedest, päev on nimetatud maailma sääsepäevaks (World Mosquito Day).
- 1914 – Esimene maailmasõda: Saksa väed hõivasid Brüsseli.
- 1915 – Esimene maailmasõda: Itaalia kuulutas Türgile sõja.
- 1920 – Detroitis alustas tööd esimene kommertsraadiojaam.
- 1934 – Adolf Hitler sai Saksamaa presidendiks.
- 1940 – Lev Trotskile tehti atentaat.[1] Ta suri järgmisel päeval.
- 1960 – Senegal lõi lahku Mali föderatsioonist ja kuulutas välja iseseisvuse.
- 1968 – Praha kevad: Nõukogude tankid sisenesid Prahasse.
- 1975 – NASA saatis Marsi suunas teele kosmoseaparaadi Viking 1.
- 1977 – NASA saatis kosmosesse kosmoseaparaadi Voyager 2.
- 1988 – Iraani-Iraagi sõda lõppes relvarahuga.
- 2000 – Vene Õigeusu Kirik kuulutas keiser Nikolai II ja tema perekonna pühadeks märtriteks.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 20. augustil
- 1561 – Jacopo Peri, itaalia helilooja
- 1779 – Jöns Jacob Berzelius, rootsi keemik
- 1827 – Charles De Coster, belgia kirjanik
- 1827 – Josef Strauss, austria helilooja ja dirigent
- 1847 – Bolesław Prus, poola kirjanik
- 1860 – Raymond Poincaré, Prantsuse poliitik
- 1873 – Eliel Saarinen, soome arhitekt
- 1881 – Aleksander Hellat, Eesti poliitik
- 1883 – vend Vahindra (paljasjalgne Tõnisson)
- 1884 – Rudolf Bultmann, saksa teoloog
- 1886 – Paul Tillich, saksa-ameerika teoloog
- 1897 – Tarjei Vesaas, norra kirjanik
- 1898 – Vilhelm Moberg, rootsi kirjanik
- 1901 – Salvatore Quasimodo, itaalia luuletaja
- 1909 – Martin Hansen, taani kirjanik
- 1922 – Roland Laasmäe, eesti koorijuht
- 1926 – Inna Taarna, eesti näitleja
- 1932 – Manmohan Singh, india poliitik
- 1934 – Rein Karemäe, eesti teleajakirjanik
- 1935 – Sulev Uus, eesti ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud
- 1936 – Allan Kullaste, eesti televisiooni- ja raadiojuht
- 1937 – Andrei Mihhalkov-Kontšalovski, vene filmirežissöör
- 1937 – Boriss Rõtov, eesti maletaja
- 1940 – Agu Sisask, eesti tõlkija ja luuletaja
- 1940 – Karin Lüüs, eesti sisustusarhitekt
- 1941 – Slobodan Milošević, Serbia ja Jugoslaavia poliitik
- 1941 – Mare Mikof, eesti skulptor
- 1944 – Rajiv Gandhi, India poliitik
- 1948 – Robert Plant, briti laulja
- 1951 – Muḩammad Mursī, Egiptuse poliitik
- 1953 – Raimo Raag, eesti keeleteadlane
- 1953 – Mart Ummelas, eesti raadioajakirjanik
- 1954 – Meelike Palli, Eesti diplomaat ja tõlkija
- 1959 – Kai Kaljo, eesti kunstnik
- 1968 – Waldemar Stoffel, saksa kunstnik
- 1981 – Artur Kotenko, eesti jalgpallur
- 1998 – Lieke Klaver, Hollandi jooksja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 20. augustil
- 1153 – Bernard Clairvaux'st, abt
- 1639 – Martin Opitz, saksa luuletaja
- 1823 – Pius VII, paavst
- 1854 – Friedrich Schelling, saksa filosoof
- 1946 – Vojtech Tuka, slovaki poliitik ja jurist (hukati)
- 1959 – Alfred Kubin, austria graafik ja kirjanik
- 1967 – Tiit Lehto, eesti helilooja
- 1977 – Groucho Marx, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More filminäitleja
- 1982 – Ulla Jacobsson, rootsi näitleja
- 1988 – Jean-Paul Aron, Prantsuse kirjanik ja filosoof
- 2001 – Fred Hoyle, astronoom ja kirjanik
Pühad
Ilmarekordid
- ...
Vaata ka
Viited