1854. aasta (MDCCCLIV) oli 19. sajandi 54. aasta.

• 1. märts (vkj 21. veebruar) – Krimmi sõja alguse tõttu kuulutati Tallinnas välja sõjaseisukord.^[1]
• 5. märtsi (vkj) Keiserliku 3. ukaasiga kuulutati sõjaseisukord välja Eestimaa ja Liivimaa kubermangus. Ülemjuhatajaks Eestimaal määrati aide-de-camp kindral Berg ja Liivimaal aide-de-camp kindral krahv Suvorov.
• Mais hakkasid estofiilid Friedrich Nikolaus Russow ja Johann Daniel Petenberg avaldama trükist "Tallinna kodaniku raamat oma sõpradele maale".^[2] Trükis kajastas Krimmi sõjaga seotud teateid eesti maarahvale.^[2]
• Krimmi sõda: juunis tulistasid Inglise kahuripaadid paar korda Tallinna ja põhjarannikule maabus mitu dessanti, kes hävitasid kasakakordoneid.^[2]
• 11. oktoober (vkj 29. september) – Märjamaa kihelkonnas Kuudal avati Kuuda vallakooliõpetajate seminar.^[3]
• ...

• 27. märts – Prantsusmaa kuulutas Venemaale sõja.
• 10. juuni – Bernhard Riemann tutvustas kõvera ruumi kontseptsiooni, millest sai alguse aegruumi käsitlus.
• 5. november – Briti ja Prantsuse väed lõid Krimmi sõjas Inkermani lahingus Vene armeed. Lahingus hukkus 12 000 Vene sõdurit.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1854

• 1. jaanuar – James Frazer, Briti antropoloog
• 3. jaanuar – Eduard Rudolf Kobert, saksa meditsiiniajaloolane ja farmakoloog
• 12. veebruar – Stefan Stambolov, Bulgaaria revolutsionäär, peaminister
• 14. märts – Paul Ehrlich, saksa arst ja arstiteadlane
• 14. märts – Thomas R. Marshall, Ameerika Ühendriikide 28. asepresident
• 15. märts – Emil von Behring, Saksa füsioloog ja arst
• 14. aprill – Martin Lipp, eesti vaimulik, rahvusliku liikumise tegelane ja harrastusajaloolane
• 22. aprill – Henri La Fontaine, Belgia jurist
• 29. aprill – Henri Poincaré, prantsuse matemaatik, füüsik, astronoom
• 10. juuni – Julius von Kennel, saksa zooloog
• 27. juuni – Anders Lindstedt, rootsi astronoom, matemaatik ja statistik
• 29. juuni – Karl Fredrik Mandelin, soome arstiteadlane
• 3. juuli – Leoš Janáček, tšehhi helilooja
• 4. juuli – Alexandru Marghiloman, Rumeenia poliitik
• 7. juuli – Nikolai Morozov, vene ajaloolane
• 12. juuli – George Eastman, Ameerika Ühendriikide leiutaja ja filantroop
• 21. juuli – Albert Edelfelt, soomerootsi maalikunstnik
• 1. september – Engelbert Humperdinck, saksa helilooja
• 16. oktoober – Oscar Wilde, inglise kirjanik
• 20. oktoober – Arthur Rimbaud, prantsuse luuletaja
• 3. november – Hamilcar von Fölkersahm, baltisakslasest jurist ja poliitik
• 18. november – Johann Lill, Eesti kirjanik ja tõlkija
• 21. november – Benedictus XV, Rooma paavst
• 4. detsember – Vaso Abašidze, Gruusia näitleja ja lavastaja
• 27. detsember – Peeter Jakobson, eesti kirjanik

• 9. jaanuar – Carl Georg Thal, Eesti orelimeister
• 8. märts – Antoine Claire Thibaudeau, Prantsusmaa poliitik
• 6. aprill – William Strickland, Ameerika Ühendriikide arhitekt
• 23. juuni – Heinrich Emil August Hörschelmann, Eesti vaimulik
• 6. juuli – Georg Simon Ohm, saksa füüsik
• 14. juuli – Raimund Pacht, Eesti geoloog
• 20. august – Friedrich Wilhelm Joseph Schelling, saksa filosoof
• 9. oktoober – Carl Gustaf Mannerheim, Soome riigitegelane ja loodusteadlane
• 22. oktoober – Jeremias Gotthelf, šveitsi kirjanik ja pastor
• 16. november – Marcellin Marbot, prantsuse sõjaväelane ja memuarist
• 3. detsember – Johann Peter Eckermann, saksa luuletaja ja proosakirjanik