| << November >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
1. november on Gregoriuse kalendri 305. (liigaastal 306.) päev, Juliuse kalendri järgi 19. oktoober (1901–2099).
Sündmused
- 1889 – kohtureform Balti provintsides, likvideeriti raed ja foogtikohtud.[küsitav]
- 1922 – loodi Siseministeeriumile alluv Piirivalve valitsus[1].
- 1924 – registreeriti osaühisus "Raadio Ringhääling"[1].
- 1931 – avati Tartu–Petseri raudtee[2]
- 1932 – Riigikogu kinnitusel asus ametisse Konstantin Pätsi neljas valitsus[1].
- 1941 – Teine maailmasõda. Eestis alustasid tööd koolid[1].
- 1942 – Teine maailmasõda. Saksamaa vajaduste rahuldamiseks algas järjekordne suuraktsioon, milles nüüd nõuti elanikelt tekstiilijäätmeid[1].
- 1944 – Teine maailmasõda. Saksamaal Neuhammeris taasformeeriti 20. Eesti diviis[1].
- 1966 – asutati rahvakunstimeistrite koondis "Uku".
- 1993 – taas hakkas tegutsema vaba notariaat[1]. Tallinnas vannutati ametisse esimesed notarid[1].
- 1994 – Venemaa kodakondsuskomisjoni juht Abdulah Mikitajev andis välja avalduse, kus peeti ülekohtuseks ja seadusvastaseks, et u 600 000 Lätis ja 300 000 Eestis elavat muulast jäeti ilma õigusest saada vabalt elukohamaa kodakondsus[1].
- 1994 – valitsus andis toetuse seaduseelnõule, milles Estonia laevahukus kadunuks jäänuid tunnistati surnuks[1].
- 2003 – Eesti sõdurid Iraagis: neli sõdurit said Bagdadis an-Maria turul rünnakus haavata[1].
Maailmas
- 1512 – esimest korda näidati avalikkusele Michelangelo freskosid Sixtuse kabeli laes.
- 1520 – Fernão de Magalhães jõudis oma ümbermaailmareisil esimesena Vaikset ja Atlandi ookeani ühendavasse väina Lõuna-Ameerika lõunatipus, mis hiljem nimetati tema auks Magalhãesi väinaks.
- 1604 – Londonis esietendus William Shakespeare'i tragöödia Othello.
- 1700 – Hispaania kuninga Carlos II surma järel puhkes Hispaania pärilussõda.
- 1755 – hävitav Lissaboni maavärin, 90 000–100 000 hukkunut.
- 1805 – Napoleon tungis Austriasse.
- 1814 – avati Viini kongress.[viide?]
- 1894 – pärast Aleksander III surma sai Venemaa keisriks Nikolai II.
- 1894 – Ameerika Ühendriikides ilmus ajakirja Billboard eelkäija Billboard Advertising esimene number.
- 1911 – Itaalia-Türgi sõjas heideti esimest korda lennukilt pomm.
- 1914 – Suurbritannia ja Saksamaa vaheline Coroneli lahing Tšiilis.
- 1918 – Lääne-Ukraina Rahvavabariik kuulutas välja iseseisvuse.
- 1922 – Osmanite riigi viimane sultan Mehmed VI loobus võimust.
- 1923 – Bruno Lucander asutas ettevõtte Aero O/Y, mis sai Finnairi eelkäijaks.
- 1949 – ilmus Frankfurter Allgemeinen Zeitungi esiknumber.
- 1952 – USA õhkis Elugelabi saarel Eniwetoki atollis esimese vesinikupommi.
- 1956 – Ungari ülestõus: Ungari valitsuskabinet deklareeris Ungari neutraliteeti ja lahkumist Varssavi Paktist.
- 1963 – avati Arecibo observatoorium Puerto Ricos, kus paikneb kõigi aegade suurim raadioteleskoop.
- 1981 – Antigua ja Barbuda iseseisvus Suurbritanniast.
- 1993 – jõustus Maastrichti leping.
- 1998 – Euroopa Inimõiguste Kohus hakkas tegutsema alalise kohtuna.
- 2001 – Salemi nõiaprotsessid: USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kohus tunnistas järeltulijate nõudel süütuks viimased 17. sajandil Massachusettsis Salemis nõidadeks kuulutatutena hukatud.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 1. novembril
- 1793 – Johann Friedrich von Eschscholtz, anatoom ja zooloog, Tartu Ülikooli professor
- 1871 – Stephen Crane, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kirjanik
- 1878 – Carlos Saavedra Lamas, Argentina välisminister 1932–1938, Nobeli rahuauhind 1936
- 1878 – Konrad Mägi, eesti maalikunstnik
- 1880 – Alfred Wegener, saksa loodusteadlane
- 1882 – Hilary Jenkinson, Briti arhivaar ja arhiiviteoreetik
- 1886 – Friedrich Magnus V, Solms-Wildenfelsi krahv
- 1889 – Philip John Noel-Baker, inglise sportlane ja riigitegelane, Nobeli rahuauhind 1959
- 1926 – Olaf Kopvillem, keemik, humorist ja koorijuht
- 1932 – Raul Luks, eesti sõjaväelane
- 1935 – Gary Player, Lõuna-Aafrika golfimängija
- 1941 – Uffe Ellemann-Jensen, Taani poliitik
- 1942 – Larry Flint, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More pornokirjastaja, ajakirja Hustler asutaja
- 1947 – Olev Remsu, eesti kirjanik
- 1950 – Robert Laughlin, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More füüsik, Nobeli auhind 1998
- 1962 – Anthony Kiedis, Red Hot Chili Peppersi solist
- 1970 – Merle Palmiste, eesti näitleja
- 1970 – Sven Tupits, eesti fotograaf
- 1972 – Jenny McCarthy, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More modell ja näitleja
- 1986 – Ksenija Balta, eesti kergejõustiklane
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 1. novembril
- 1700 – Carlos II, Hispaania kuningas
- 1888 – Nikolai Prževalski, vene maadeavastaja
- 1893 – Jan Matejko, poola maalikunstnik
- 1894 – Aleksander III, Venemaa keiser
- 1903 – Theodor Mommsen, saksa ajaloolane, Nobeli kirjandusauhind 1902
- 1934 – Karl Kool, Eesti sõjaväelane
- 1955 – Dale Carnegie, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More eneseabikirjanik
- 1971 – Mihhail Romm, vene filmilavastaja
- 1972 – Ezra Pound, ameerika luuletaja, muusik ja kriitik
- 1977 – Hamazasp Babadžanjan, Nõukogude sõjaväelane
- 1982 – King Vidor, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More filmilavastaja
- 2000 – Steven Runciman, Suurbritannia ajaloolane
- 2024 – Gennadi Vainikko, Eesti matemaatik, akadeemik
Pühad ja tähtpäevad
- Alžeeria rahvuspüha – revolutsiooni aastapäev (1954)
- Pühakutepäev
- Kekri – sügispüha Soome rahvakalendris
- Rahvusvaheline veganluspäev
Ilmarekordid
- Tallinna maksimumtemperatuur +14,1 °C (2021)
- Tallinna miinimumtemperatuur –8,7 °C (1979)
- Tartu maksimumtemperatuur +12,9 °C (2021)
- Tartu miinimumtemperatuur –12,1 °C (1992)