Reede, juuli 17, 2026

Eesti Uudised, RSS, Uudised

Poolas süüdistatakse teismelist Venemaa heaks saboteerimises

Poola prokuratuur esitas 18-aastasele Ukraina kodanikule süüdistuse sabotaažiaktides, mille eesmärk oli õhutada pingeid Poola ja Ukraina vahel. Tegusid pandi toime Venemaa luureteenistuse ülesandel.

Kahtlusalusele, keda Poola privaatsusseaduste tõttu nimetatakse vaid Illia K-ks, esitati süüdistus 47 kuriteos. Need pandi toime 2024. aasta novembri ja 2025. aasta augusti vahel, mil mees vahistati.

Väidetav sabotaaž hõlmas UPA (Ukraina Ülestõusuarmee) ohvritele pühendatud Poola mälestusmärkide rüvetamist. UPA osales Teises maailmasõjas kümnete tuhandete poolakate mõrvamises, mis on ajalukku läinud Volõõnia veresaunana.

“Eesmärk oli õhutada Poola ja Ukraina vahelisi rahvuslikke pingeid,” teatas Poola sisejulgeolekuagentuur (ABW) oma avalduses.

Prokuratuuri teatel tegutses kahtlusalune pigem rahalistel kui ideoloogilistel kaalutlustel, kuid enamik väidetavatest kuritegudest pandi toime “välisluure huvides”.

ABW teatas mais, et algatas eelmisel aastal 48 spionaažiuurimist, mis on üle kahe korra rohkem kui 2024. aastal. Agentuuri sõnul keskendusid Venemaa salateenistused Poola rahvusvahelisele diskrediteerimisele ning “ajalooliste rahvuslike vastuolude, peamiselt Poola-Ukraina suhete, ärakasutamisele”.

Samuti esitati 18-aastasele süüdistus ettevalmistuste tegemises drooni lennutamiseks üle Poola presidendi Karol Nawrocki sõiduki. Vahejuhtum pidi aset leidma eelmise aasta 15. augustil Varssavis toimunud Poola relvajõudude päeva paraadi ajal. Kahtlusalune vahistati kolm päeva enne ürituse toimumist.

Süüdimõistmise korral ootab kahtlusalust eluaegne vanglakaristus. ABW teatel värbas ta kuritegudes osalema ka teisi isikuid, tasudes neile Venemaal ja Hiinas registreeritud krüptovaluutas.

Prokuratuuri andmetel andis tundmatu isik Illia K-le sõnumirakenduse kaudu ülesandeid. Täitmise tõestuseks saatis noormees vastuseks fotosid.

Väidetavalt rüvetas ta Varssavi geto juudikangelaste mälestusmärki Poola pealinnas ning Volõõnia veresauna Poola ohvrite mälestusmärke Domostawas ja Wrocławis, lisades neile UPA-d ülistavaid kirju ja sümboleid.

Aastatel 1943 kuni 1945 toimunud Volõõnia veresauna käigus tapeti kuni 100 000 toonase Poola (praeguse Lääne-Ukraina) aladel elanud poolakat, samal ajal kui UPA võitles ukrainlastele iseseisva riigi loomise nimel.

See valus teema on naaberriikide suhteid varjutanud tänapäevani. Vahepeal keeldus Kiiev rahuldamast Poola taotlusi ohvrite säilmete ekshumeerimiseks ühishaudadest, ehkki nüüdseks on väljakaevamistega uuesti alustatud.

Veresauna teema tõstatus taas mais, kui Zelenskõi andis välja dekreedi, millega nimetati üks Ukraina väeosa “UPA kangelaste” järgi. Vastusena võttis Nawrocki Ukraina juhilt Poola kõrgeima riikliku autasu, Valge Kotka ordeni. Midagi taolist oli 300 aasta jooksul aset leidnud vaid korra varem.

Poolakad ja ukrainlased näevad UPA-d väga erinevalt, sõnas Varssavi idauuringute keskuse direktor Wojciech Konończuk.

“Ukrainlaste jaoks on nad kangelased, sest nad võitlesid nõukogude võimu vastu,” ütles ta hiljutises intervjuus BBC-le. “Veel aastaid pärast Teist maailmasõda võitles UPA nõukogude okupatsiooniga, seega soovivad ukrainlased mäletada üksnes seda osa rühmituse ajaloost, mis jääb 1945. aastale järgnevasse aega. Nii ei teata või ei taheta teada, milline oli UPA tegevus enne 1945. aastat.”

“Poolakate jaoks oli UPA kuritegelik organisatsioon, mis vastutas Poola elanikkonna massilise mõrvamise eest. Samas on poolakate teadmised UPA Teise maailmasõja järgsest ajaloost – asjaolust, et nad olid peamiselt nõukogude võimu vastased võitlejad – Poola ühiskonnas pea olematud,” lisas ta.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga