Mida teeb veega see, kui see surutakse ruumi, mis on vaid mõne molekuli laiune – kas muudab see vee keemiliselt „ägedamaks” või vastupidi, uimasemaks? Aastakümneid kestnud vaidlus on takerdunud vastuolulistesse katsetesse ja tõlgendustesse.

Rahvusvaheline teadlasrühm rakendas nüüd kvanttäpsusega masinõppe mudeleid, et piiluda aatomipaksuste kihtide vahele lõksu jäänud vette. Selgus, et otsustav roll pole sugugi üksnes kitsikusel. Kuid mis tegelikult vee käitumist niisugustes nano-oludes juhib – ja kuidas võiks seda ära kasutada energia­tehnoloogias?