“Esiteks saab Ämari õhubaasist ametlik NATO operatsioonikeskus. Teiseks saab SACEUR ,Euroopa vägede ülemjuhataja, endale volitusi ja paindlikkust juurde õhuvägede suunamisel, kui selleks vajadus peaks tekkima. Ja kolmandaks on täpsustatud ka pilootide õigusi ja juhtimisõigusi, aga need detailid on juba operatiivtasandil täpsemalt reguleerida,” selgitas kaitseminister.

Endine õhuväe ülem Jaak Tarien nentis, et kui viimased 12 aastat on Ämari olnud NATO n-ö lisalennuväli, siis nüüd saab sellest põhilennuväli.

“Nähtavat muutust ei tule. Endiselt toimub piiririkkumiste puhul visuaalne tuvastamine ja kõigepealt proovitakse need intsidendid lahendada relvastust kasutamata. Piloodil on õigus alati enesekaitseks relvastust kasutada. Aga muutus on see, et kriisi ja sõjaajale üleminek oleks tunduvalt paindlikum ja kiirem ja toimuks NATO Euroopa vägede ülemjuhataja ühtses käsuahelas,” leidis Tarien

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Kristi Raigi sõnul tõuseb reageerimiskiirus õhupiiri rikkumisele.

“Õhuturbemissioon oli piiratud mandaadiga, jälgisid olukorda, tuvastasid, aga oli natuke pikem see protsess, mis siis teha, kui toimub õhuruumi rikkumisi. Reaktsioonikiirus peaks paranema edaspidi,” lausus ta.

Eesti liitus Ankaras ka grupiga süvalöögi- ja droonivõime arendamiseks.

“Allkirjastasime koos Poola ja veel mõne riigiga koostööleppe süvalöögivõime arendamiseks ühe USA More ettevõttega, milleks on Anduril, ja kellel on töös uue pikamaalöögivõime arendamine, mis on praegustest oluliselt soodsama hinnaga,” ütles Pevkur.

Saksa väljaande Bild teatel plaanib NATO luua alliansi idapiirile ühtse digitaalse valvesüsteemi Soomest Rumeeniani, eesmärgiga jälgida Venemaa vägede liikumist reaalajas ja olla valmis reageerima võimaliku rünnaku korral.