Siseminister Igor Taro rõhutas, et kuigi hinnatõusu on näha pea igal pool, siis meelemürkidega on asi teistmoodi.

“Meelemürkide osas inflatsioon nii suurt mõju ei avalda, mis tähendab, et inimestel on seda lihtsam soetada, see muutub kergemaks valikuks. Samal ajal kaasneb sellega väga suur kulu,” ütles Taro.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige ja opositsiooni kuuluv Tanel Kiik arvas, et valitsuse maksupoliitika peaks eelkõige soosima tervislikumat eluviisi ning inimestele kahjulikke tooteid kõrgemalt maksustama.

“Eestis on ju teatavasti alkoholipoode rohkem kui näiteks Lätis, oluliselt rohkem elanike kohta kui näiteks Põhjamaades ja samal ajal nende hulk on tegelikult üha kasvanud. Meil on lubatud alkoholi müüa ka koolide-lasteaedade vahetus lähetuses, mis on minu meelest esimene koht, mille võiks ära keelata,” lausus Kiik.

Keskerakondlasest rahvasaadiku Andrei Korobeiniku sõnul tuleks alkoholipoliitikas koostööd teha just naaberriikidega.

“Kümmekond aastat tagasi oli juttu sellest, et võiks kooskõlastada poliitikat meie naabritega, Balti riikide ja Soomega. See on siiamaani tegemata ja on jälle oht, et võib kasvada piiriülene kaubandus, mis tegelt pigem tõstab tarbimist, mitte ei langeta seda.”

Ka reformierakondlane Eero Merilind oli seisukohal, et Balti riikidel võiks olla ühine aktsiisipoliitika. Eesti riik on aga tema arvates alkoholi kättesaadavust juba päris palju piiranud.

“Me teame, et alkoholi iga kell kätte ei saa. Noh, mind isiklikult häirisid alati need reklaamid, mis toimusid siis viis minutit enne seda, kui pood kinni pandi, et: “ostke alkoholi,” ütles ta.

Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) peab vajalikuks ennetustööd, mille üheks meetmeks on alkoholiaktsiis. Samas on sellel piirid.

“Kui naabrid seda ei tee, siis meil on raskusi. Eks nad siin on teinud ka, kui ma õigesti mäletan, siis Leedu võttis päris hoogsa sammu. Aga meid mõjutab rohkem Läti,” leidis Ligi.