Teadlased otsivad pidevalt uusi võimalusi raske igemehaiguse ehk parodontiidi raviks. Seetõttu vaatavad nad nüüd tervikut ja uurivad toitumisviise, mis mõjutavad kogu organismi, mitte ainult suuõõnt.
Ajakirjas Journal of Clinical Periodontology ilmunud värske uuring keskendus paastu matkivale dieedile (inglise keeles fast-mimicking diet, FMD). Selle dieedi puhul piiravad inimesed mitmel järjestikusel päeval oluliselt kalorite tarbimist.
Kui immuunsüsteem reageerib liiga tugevalt või pikalt, tekib krooniline põletik. Parodontiit on samuti põletikuline haigus. FMD-taolised dieedid suudavad aga kogu organismi põletikku vähendada. Seega tekkis küsimus: kas paastulaadne dieet võiks aidata ravida igemehaigust.
Selle väljaselgitamiseks kaasas rahvusvaheline teadlaste rühm uuringusse 28 parodontiidiga patsienti. Pool neist järgis viie päeva jooksul rangelt piiratud kalorisisaldusega dieeti, teine pool jätkas tavapärast toitumist.
Kuus kuud hiljem leidus FMD-rühma osalejate veres ja igemetaskuvedelikus, mis on hamba ja igeme vahelises vedelikus, märgatavalt vähem põletikumarkereid. Põletiku näitajad langesid FMD-rühmas nii suuõõnes kui ka kogu organismis. Uuring viitab, et lisaks korralikule hambapesule mängivad patsientide elustiilimuutused väga olulist rolli.
FMD-d järginud osalejad tarbisid kahel esimesel päeval 1100 kilokalorit, järgmisel kolmel päeval aga 750 kilokalorit. Kuuendal ja seitsmendal päeval pöördusid nad tagasi tavapärase toitumise juurde.
Patsiendid kordasid seda nädalast tsüklit kolme kuu jooksul kolm korda. Seejärel jälgisid teadlased osalejaid ja tegid neile veel kolm kuud vereanalüüse. Võrdluseks: keskmine mees vajab umbes 2500 kilokalorit päevas ja naine umbes 2000 kilokalorit. Üks banaan sisaldab näiteks ligikaudu 100 kilokalorit.
Uuringu alguses said mõlema rühma patsiendid parodontiidi standardravi: hambaarstid eemaldasid neil põhjalikult hambakivi ja puhastasid juurepindu.
Kaloripiirang oli seega täiendav ravivõte, mitte ainus ravi. Kaugele arenenud igemehaiguse tavapärane ravimeetod ehk süvapuhastus põhjustab suuõõnes ajutise põletikureaktsiooni. Just seetõttu soovisid teadlased teada saada, kas dieet suudab seda leevendada.
Rühmade vahel ei ilmnenud erinevust selles, kui kiiresti või millisel määral parodontiit taandus. Paastulaadne dieet ei kiirendanud haiguse paranemist, küll aga vähendas põletiku tunnuseid. Kuigi uuring seda otseselt ei hinnanud, võivad tulemused viidata paremale pikaajalisele terviseprognoosile.
Samuti võib dieet vähendada riski, et igemehaigusest tingitud põletik kahjustab teisi elundeid. Varasemad uuringud on seostanud parodontiiti suurema insuldi- ja ajukahjustuse riskiga. See näitab selgelt, et haiguse mõju ei piirdu suuõõnega.
Teadlaste hinnangul võib paastumine tuua parodontiidiga patsientidele kasu mitmel põhjusel. Paastumine vähendab organismis oksüdatiivset stressi, mis on üks sagedasemaid põletiku põhjuseid ning võib kahjustada rakke ja DNA-d. Ka kaloririkaste ja rafineeritud süsivesikuid sisaldavate toitude, näiteks kookide ja küpsiste söömine soodustab põletikku. Nende toitude piiramine vähendab samuti oksüdatiivset stressi.
Need tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, mis on seostanud tervislikku toitumist madalama põletikutaseme ja väiksema igemehaiguste riskiga. Teadlased soovivad nüüd teha pikemaid ja suurema osalejate arvuga uuringuid. Senised andmed viitavad, et paastulaadne dieet koos tavapärase parodontiidiraviga võib patsientide tervist oluliselt toetada.
Tulevikus loodavad teadlased leida viise, kuidas saavutada sarnane põletikuvastane toime ka inimestel, kes ei tohi kaloreid piirata, näiteks diabeedipatsientidel.
Uuritav sekkumine muutis nii lokaalseid kui ka süsteemseid põletikureaktsioone, kuid neid tulemusi tuleb käsitleda esialgsetena, kirjutavad teadlased artiklis. Biomarkerite muutused näitavad, et vaja on suuremaid ja põhjalikumaid kliinilisi uuringuid. Praeguste andmete põhjal ei saa ravi kliinilise tõhususe kohta veel lõplikke järeldusi teha.