Kuigi puugihammustust ei ole alati võimalik vältida, saab teadliku käitumise läbi riske vähendada. Looduses liikudes tasub kanda heledaid riideid, millelt on puuke lihtsam märgata ja panna püksisääred sokkide sisse. Kasutada putuka- ja puugitõrjevahendeid ning kontrollida pärast õues viibimist hoolikalt kogu keha.
Kõige tõhusam kaitse puukentsefaliidi vastu on vaktsineerimine. Puukentsefaliit on viirushaigus, mis võib põhjustada ajupõletikku ning raskeid tervisekahjustusi. Nakatunud puuki võib kohata nii metsas, pargis kui ka oma koduaias. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimisskeem koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte doosi on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst aga pikendab immuunsust. Ka sel aastal on võimalik vaktsineerida apteekides üle Eesti.
Edasine revaktsineerimise sagedus sõltub vanusest. Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab olenevalt east teha kaitse püsimiseks korduvvaktsineerimine kolme, viie või kümne aasta pärast kolmandat doosi. Tasub meeles pidada, et puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole. Seetõttu on oluline puuk kiiresti eemaldada ning jälgida oma tervist pärast hammustada saamist. Kui aga tekib kahtlus võimalikule nakatumisele, on apteekidest võimalik soetada puukborrelioosi kiirtest. Tarvilik on teada, et test ei pruugi nakatumist näidata 1-2 nädala jooksul peale kokkupuudet puugiga. Kui teha test või analüüs liiga vara, on tulemus sageli valenegatiivne, kuna immuunsüsteem pole veel jõudnud antikehi toota.
Hoolimata sellest, et puugid on Eesti suve paratamatu osa, ei pea nende pärast oma elurütmi muutma ega looduses liikumist vältima. Piisab sellest, kui olla teadlik võimalikest riskidest, kontrollida pärast õues viibimist oma keha ning hoida vajalikud abivahendid koduses apteegis käepärast. Nii saab puugihammustuse korral kiiresti tegutseda ja suve muretumalt nautida.