Eero Merilind kinnitas, et kohta levivad lubadused on sageli liialdatud. Jutt kiirest lihaskasvust, rasvapõletusest või vananemise pidurdamisest ei pea tema sõnul paika nii üheselt nagu sotsiaalmeedias väidetakse. „Mõnel peptiidil on teaduslikult põhjendatud meditsiiniline kasutus väga kindlate diagnooside korral, kuid see ei tähenda, et sama aine oleks ohutu või tõhus tervele inimesele biohäkkimiseks.“

Tagajärjed võivad olla tõsised: infektsioonid, abstsessid, hormonaalsed häired ning südame-veresoonkonna ja ainevahetuse probleemid. Lisaks tekitavad kõrvaltoimed pikaajalise riski, hormonaalsüsteemi mõjutamine võib anda tagasilööke alles kuude või aastate pärast. Samuti võib kaalulangetussüsti kasutamine ilma arstliku jälgimiseta varjata söömishäireid, ainevahetushaigusi või teisi terviseprobleeme.

Lisaks meditsiinilisele riskile mängib suurt rolli ka sotsiaalne surve. Meediauurija Maria Murumaa-Mengel selgitas, et kui inimene näeb pidevalt oma infoväljas juttu samast asjast, tekib tal uudishimu ja soov ise katsetada. „Eriti kui suunamudijad on hordide kaupa palgatud mingit kindlat asja tarbima, reklaamima ja sellega nõudlust toote vastu tekitama.“

Tema hinnangul mängib rolli ka teaduslik kõnepruuk, mis lisab toodetele ekslikult usaldusväärsust, kuigi tegelikkuses ei pruugi neil olla mingit seost mainitavate ainete, ühendite või protsessidega. „Oleme harjunud, et meile müüakse mingeid energiat kanaldavaid tooteid sellise sõnumiga, et see ei ole lihtsalt maitsev, tore ja ilus, vaid seal on sees ka kollageen, hüaluroonhape või mis iganes muu.“