Pöördele oli eelnenud Nõukogude vägede Eestisse paigutamine nn baaside leppe alusel ning Nõukogude Liidu poolse surve pidev kõrgenemine.

19. juunil oli Eestisse saabunud ka Leningradi linna ja oblastikomitee esimene sekretär Andrei Ždanov, kelle võtsid muuhulgas vastu ka president Konstantin Päts More ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner More.

20. juuni jooksul organiseeriti mitmes Tallina piirkonnas miitinguid, milles kutsuti töölisi üles valitsust kukutama. Sama päeva varahommikul saabus raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriides punaväelasi, kellest sai päeva jooksul toimunud miitingute põhimass, kellega liitusid veel ka baaside lepingu raames riiki toodud vene sõjaväelased. Manifestide käigus esitati nõudmine, et Eestist «juuritaks välja» Nõukogude-vaenulikud elemendid ja toimuks kahe riigi lähenemine.

21. juuni hommikul sundisid agitaatorid Tallinna töölisi tööd katkestama ja meeleavaldajatega liituma. Vabaduse väljakul toimunud meeleavalduse ligi 2000 inimest olid Nõukogude soomusautodest ümber piiratud, kõrvaltänavatel seisid ka tankid. Samal ajal tiirutasid linna kohal lennukid ja tänavaid patrullisid soomusautod.

Kõnet pidasid Eesti ametiühingute esindaja, kes avaldas tunnustust Nõukogude valitsusele, sõjaväele ning Stalinile, Molotovile ja Vorošilovile. Seejärel sai sõna ka Punaarmee esindaja. Järgnenud rongkäigu jooksul hüüti eesti- ja venekeelseid kiidusõnumeid Stalinile.

Meeleavaldajate survel vabastati ka poliitilised vangid. Võeti üle politseiasutusi ja sõjaväeüksusi, kuhu paigutati vahipostid töölistega.

Kella 17 ajal saabus Toompeale uus rongkäik, kes valgus lossi ja heiskas Pika Hermanni torni kell 18:45 punalipu. Õhtul kell 22:15 kuulutati välja «rahvavalitsus», samal ajal toimus aga püsside väljajagamine töölistest moodustatud korrapidajatele.

Kell 21:20 kohtus president Päts Ždanoviga, kelle surve all vabastas ametist Jüri Uluotsa ning nimetas uueks valitsusjuhiks Johannes Vares-Barbaruse.

21. juuni sündmused Eestis:

1839 – Kuressaare kreiskool korraldati ümber kõrgemaks kreiskooliks: Aadli kreiskool.

1856 – tsareevitš Nikolai Aleksandrovitš külastas Haapsalu linna.

1930 – Tallinnas lõppesid kaks päeva kestnud Eesti-Poola-Läti kolmikmaavõistlused kergejõustikus, kus Eesti jagas esikohta Poolaga (mõlemal 119 punkti). Selle võistluse teisel päeval tehtud raadioreportaaži sai Tartu raadiojaama kaudu esimest korda kuulata kogu Eestis.

1931 – toimus esimene üle-eestiline klassiturniir males, mis sai Eesti meistrivõistluste eelturniiriks. Klassiturniiri võitis Gunnar Friedemann.

1933 – Soome kergejõustiklane, üheksakordne olümpiavõitja ja kolmekordne hõbemedalist Paavo Nurmi jooksis neljandat korda Eestis. See jäi tema viimaseks jooksuks välismaal.

1940 – toimus nn juunipööre, kukutati Jüri Uluotsa valitsus ja asendati Johannes Varese valitsusega.

1949 – sündis filmioperaator ja režissöör Arvo Iho.

1986 – Elmar Lepp ja Enn Kaljumäe avasid Pärnu rannakompleksis esimese erakohviku, kus näidati multifilme, videoid ning pakuti jäätist ja kohvi. Tegemist oli esimese eraettevõttega Nõukogude Liidus.

1986 – Kadrioru staadionil toimunud Nõukogude Liidu ja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi maavõistlusel püstitati kaks maailmarekordit: sakslanna Heike Dreschler hüppas kaugust 7.45 ja järgmisel päeval tegi venelane Juri Sedõhh vasaraheites uue tippmargi 86.74.

2000 – Pärnu kohal lõbusõitu teinud vesilennuk kukkus Pärnu jõkke (18 päeva hiljem suri lennuki piloot vigastuste tõttu ja lennukis olnud kümneaastane poiss suri pöördumatu ajukahjustuse tõttu viis kuud hiljem).

2006 – Soome avaliku sektori ametiühing ning Eesti riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühing sõlmisid leppe, mis tagas Eesti spetsialistidest riigiametnikele, nagu näiteks päästjatele, Soome minnes kõik sealsed ametiühingu tagatud hüved.

2013 – Tallinna Tervishoiu Kõrgkool sai kätte Euroopas ainulaadse sünnitussimulaatori Noelle, mis kõneleb ja imiteerib sünnitust.

Ja maailmas:

1527 – suri itaalia poliitik ja filosoof Niccolo Machiavelli.

1749 – Nova Scotia poolsaarele rajati Halifaxi linn.

1905 – sündis prantsuse kirjanik ja filosoof Jean-Paul Sartre

1908 – suri vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakov.

1940 – Prantsusmaa sõlmis Teises maailmasõjas Saksamaaga vaherahulepingu.

2000 – Šotimaa parlament lükkab ümber Ühendkuningriigis kehtinud homoseksuaalsuse «propageerimist» keelustanud seaduse.

2004 – SpaceShipOne’ist saab esimene avakosmosesse jõudnud kommerts-kosmoselaev.

2009 – Gröönimaal hakkab toimima kohalik autonoomne omavalitsus.