Venemaa majandus on kokkuvarisemise äärel, selle sõjaline võimekus langeb ja president Putin seisab silmitsi riigipöördega. Sellised avaldused on Lääne meedias ja poliitikute kõnedes viimasel ajal tavalised.
Midagi sellist ei juhtu. Lääs on liiga kiire ennustama Venemaa ja selle presidendi Vladimir Putini kokkuvarisemist.
Seda ütlesid Yle-le kaks Venemaa eksperti. Kumbki neist ei ole Putini režiimi kaitsjad ega toetajad.
Arkadi Moshes juhib Soome Välispoliitika Instituudi (UPI) Venemaa, Ida-Euroopa ja Euraasia programmi. Tema sõnul areneb Venemaa režiim totalitarismi suunas.
Ameerika-venelane Dan Storyjev töötas aastaid OVD-infos, Venemaa organisatsioonis, mis toetab Venemaa poliitvange ning jälgib meeleavaldajate vahistamist ja inimõiguste rakendamist Venemaal.
Juuni alguses kuulutas Venemaa valitsus OVD-info ekstremistlikuks organisatsiooniks. Storyjev töötab nüüd ajakirjanikuna. Tema Venemaa autoritaarset ühiskonda kirjeldav raamat „How to Survive Authoritarianism” ilmub sügisel.
Nii Storyjevi kui ka Moshese sõnul on selge, et Venemaa majandus on hädas, sisepoliitika on segaduses ja sõjalised operatsioonid ei kulge parimal võimalikul viisil.
Siiski on kokkuvarisemiseni veel pikk tee minna.
Nõukogude Liit varises kokku. Majandussüsteem varises kokku, poliitiline süsteem muutus. Mõnes piirkonnas puhkes kodusõda. Tänapäeva Venemaal seda ei juhtu, ütleb Storyjev.
Mõlema eksperdi sõnul ei pruugi Lääs ja eriti Soome Venemaad mõista ning see ei tähenda riigi poliitika aktsepteerimist, vaid pigem ühiskonna sügavat mõistmist.
Üks seisukoht, mis on Soomes viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud, on see, et Venemaa majandus on teel kriisi poole.
UPI esindaja Arkadi Moshese sõnul seda ei juhtu. Kuigi Venemaa riigieelarve puudujääk kasvab, saab riik siiski võtta siseriiklikke laene.
Moshes tuletab meelde, et Putin saab alati oligarhide taskutesse pugeda.
Venemaa suurettevõtetelt on palutud riigi sõjategevusse panustada suurema summaga kui varem. Need on eliidi poolt riigile antud toetused ja annetused, kirjeldab Moshes.
Samuti konfiskeerib Venemaa riigi ülirikaste vara ja müüb seda edasi.
Ajakirjanik Storyjevi sõnul on loo teine külg see, et Kreml on eliidi õitsengu sõjaga sidunud.
Venemaa majandus toimib praegu nii, et lihtsaim viis raha teenida on ühel või teisel viisil sõjategevuses osaleda, ütleb ta.
Praegu on Ukraina sõjas eduseisus, seda nii kodurindel kui ka droonirünnakutega, mis ulatuvad üha sügavamale Venemaale. Moshese sõnul võib olukord sellise jätkumise korral Ukraina kasuks püsivamalt pöörduda.
See pole aga kindel.
Iga kord, kui Ukraina on saanud uusi Lääne relvi, on riigi väed suutnud edasi liikuda. Mõni kuu hiljem on venelased välja mõelnud viisi, kuidas neile vastu astuda, märgib ta.
UPI esindaja Moshes leiab, et on väga tõenäoline, et kuue kuu pärast suudab Venemaa end Ukraina droonide eest tõhusamalt kaitsta, näiteks naftatöötlemistehastes, mis olid viimaste rünnakute sihtmärgiks.
Moshese sõnul võiks Venemaa sattuda sõjaliselt tõsise surve alla, kui Ukraina peaks Krimmi blokeerima. Ta ei usu aga, et Lääs sellega lepib.
See oleks nagu Leningradi blokaad Teise maailmasõja ajal: kaks miljonit inimest nälgib, ütleb Moshes.
Samuti levivad regulaarselt teated, et Kremlis hautakse kulisside taga Putini-vastast riigipööret.
Moshes seda ei usu. Tema sõnul on Venemaal tõenäoliselt Valgevene omaga sarnane süsteem, kus kümned julgeolekuteenistused jälgivad üksteist.
„Ma ei kujuta ette, et Venemaal saaks korraldada suure revolutsioonini viiva vandenõu ilma, et seda märgataks,” ütleb Moshes.
Storyev tuletab meelde, et vastuhakk Putinile on Venemaal ohtlik. Kui Venemaa tungis Ukrainasse, surusid Venemaa julgeolekuteenistused vägivaldselt maha sõjavastased protestid.
„Keskmine venelane on umbes 40-aastane. Paljudel on lapsed. Isegi sellises elusituatsioonis olevad Lääne inimesed ei tahaks vägivaldses revolutsioonis võitlema minna. Ka venelased ei taha seda,” kirjeldab Storyev.
Eksperdid toovad välja ka Soome erimeetme venelaste vastu, idapiiri sulgemise.
Soome võimud sulgesid idapiiri 2023. aasta detsembris pärast seda, kui piiril hakkasid ilmuma märgid, et Venemaa kasutab Soome survestamise vahendina instrumentaliseeritud ehk relvaks muudetud migratsiooni.
Moshese arvates oli piiri sulgemine tol ajal õigustatud. Nüüd pole tema sõnul selleks enam sarnast vajadust.
Norra piir Venemaaga on avatud ja ka Eesti piir on osaliselt avatud. Seal ei ole pagulasolukorda, võrdleb Moshes.
Tema arvates halvendab idapiiri suletuna hoidmine Soome võimalusi saada põhjalikku teavet Venemaa ühiskonna olukorra kohta. Selle tõi kaasa nii turism kui ka akadeemiline koostöö.
Moskvas on endiselt kolleege, kes isegi tänapäeval avaldavad artikleid selle kohta, miks see sõda on vale ja kuidas asjad peaksid muutuma. Aga me ei saa neid Soome tuua, sõnab ta.
Aga julgeolekuküsimused? Näiteks võivad endised võitlejad Venemaalt Soome tulla mitmesuguste motiividega. Moshes ütleb, et ta on teadlik probleemi keerukusest. Tema sõnul saaks turvaprobleeme minimeerida, kui viisaprotsessi range ja aeglasena hoida.