“Sa saad seda teha Vanal-Võromaal ja Setomaal ja kohalikust toorainest. See ongi see kaitstuse märk, me kaitseme vana pärandtoitu. Olemegi nüüd nagu prantslased šampanjaga, meie oma sõiraga, aga sobib ju kokku ka. Veini juurde juust läheb alati,” rääkis sõirameister Saaboldast Sirje Kruusamäe.
Setodele meeldib võistelda ja selgitada välja, kes on parim. Sõirapäeval käib võistlus kohe mitmes kategoorias. Perenaised on teinud kodus sõirad valmis ja toonud siia maitsmiseks. Samuti selgitatakse siis välja, kes on parim külma sõira tegija.
Parima väljaselgitamine on pealtnäha lihtne – tuleb lunastada pilet, kõik sõirad järele proovida ja siis lemmikule hääl anda. Kokku oli külma sõira võistlustules kümme sõira.
“Aga mida rohkem maitsed, seda segasemaks asi läheb,” ütles sõirahuviline Tartust Mare Ainsaar.
Sõirategija Saaboldast Lauri Toomiste ütles, et talle meeldis ilma köömneteta sõir. Saatse elanik Ahti Lillestik märkis samuti, et talle meeldib ilma köömneteta.
“Eks kõige parem sõir on ikkagi soe sõir, aga selline külm sõir on rohkem nagu suupiste,” lausus Saabolda elanik Riho Puusepp.
Ei pidanud ka sooja sõira austajad pettuma. Meistrid tegid loetud minutitega otse vaatajate silme alla sõira valmis, mis anti siis rahvale maitsta.
“Ma röstin köömneid soola ja võiga eraldi ehk siis ma jätan kõik selle röstimise maitse sõirale sisse. Kui siia potipõhja vaadata, siis natukene peab põhja võtma, sest see annab niisuguse mõnusa maitse juurde,” ütles sõirameister Matsurist Sirid Pärtin.
Sõirategu kuulub ühtviisi nii naiste kui meeste pärusmaale ja mõnes peres on lausa nii, et mõõduvõtmine käib ka omavahel.
“Jah, niimoodi on juhtunud, et mõlemal on see traditsioonilise toidu huvi järjest suurem ja kui mineva aasta sai Lauri tolle võimaluse, siis see aasta ma mõtlesin siis ise proovida,” ütles tänavune parim sooja sõira meister Jane Vabarna.
Kumb siis on ikkagi parem sõirategija?
“Mis küsimus see niisugune on? Mina loomulikult,” ütles Lauri.
“Ei, ikka mina,” lausus Jane.