Mihhail Žvanetski: “Varem juhtisid maailma targad. See oli julm aeg•
•
More. Targad sundisid lolle õppima. Lollidel oli väga raske. Nüüd juhivad maailma lollid. See on aus, sest lolle on palju rohkem. Nüüd peavad targad õppima rääkima nii, et lollid ka aru saaksid. Kui loll millestki aru ei saa, siis see on targa probleem. Varem kannatasid lollid, aga nüüd kannatavad targad. Kannatusi on nüüd palju vähem, sest tarku jääb järjest vähemaks ja vähemaks.”
Ma ei tea ühtki head asja, mis see valitsus oleks meile võimaldanud, kõik, mida nad teevad, on halb ja kahjulik.
Rumaluse kolm tippu on absurdne Balti raudtee, kliimaneutraalsus ja soosegadussõda, mida nad kõige agressiivsemalt pressivad, – need on eriti halvad ja kahjulikud. Ja lihtsalt lollid.
Ja nüüd muidugi lisandus ka see “kiimaseadus” – see nõusolekuseadus, mis loodetavasti puhub meil lõkkele tõelise huumori ja satiiri ülekülluse. See seadus nõuab täiendamist, fantaasia on vaba!
Meie “ambitsioonikad” karjääripoliitikud on osavate (välismaiste) aferistide ja ärikate abiga valmis ehitanud siin mingi süsteemse monstrumi, mida nad “riigiks” nimetavad, mis meid kägistab ja omavahel tülli ajab.
Me peame hakkama seda inimlikustama – või tuleks see üleni maha lõhkuda ja uuesti otsast alustada. Või tohime loota, et see kukub ise kokku, sest see monstrum sööb ennast sabast?
Kui Jumal ei ehita koda, siis ei ole mingist sekeldamisest midagi kasu. See õnnistuseta hoone variseb kokku ja varemetest tuleb kõik väärtuslik välja korjata uue loomuliku maailma ehitamise jaoks.
Rahahullude ühiskond ei saa kaua kesta, sest raha on väga julm isand.
Tark poliitik võtab suuna loomuliku, normaalse, klassikalise kultuuriga, sõbralike omavaheliste suhetega harmoonilise ühiskonna loomisele – konfliktsed teemad tuleb kõrvale panna, nendega tuleb kas tegelda sügavuti või lükata edasi, kuni normaalne elutasand ja normaalsed inimestevahelised suhted saavad taastatud.
Kuskilt lugesin kunagi, et liberaal ongi olnud algusest peale sõimusõna, tuleneb sõnast “libera” – raamat. Ekslikult seostatakse seda sõnaga “vabadus”, mis on hoopis “liberti“. Liberaalideks sõimati Prantsuse parlamendis niinimetatud “raamatutarku”, kes Roberspierre’i ja Marat’ eluvõõraste õpetuste järgi nõudsid elu ümberkorraldamist ja põhjustasid suuri verevalamisi.
Ja ega see tänapäevalgi teistmoodi ei ole. Ikka raamatust, noh, tänapäeval muidugi Brüsseli arvutiprogrammist, nagu robotid, ammutavad liberaalid oma narratiive ja demagoogiat.
Meil pole vaja progressi, vaid remissiooni. Mitte restarti, vaid rekonkistat.
Kui see, kes varast vargaks nimetab, kaevatakse kohtusse ja mõistetakse vargale valuraha maksma – siis on võimul kurjategijad.
Mul on kahju inimestest, kes elavad kuskil vaimsel keldrikorrusel pimedates väikestes akendeta kambrites, kes ikka veel millestki aru ei saa ja sõimavad konservatiive. Kurdid ja pimedad!
Ainult lollpea saab olla oma tegutsemises täiesti kõigutamatu ja igasuguse kriitika suhtes üleolev.
Keegi on öelnud selle röövkapitalismi ohvrite kohta, nagu õigustamiseks, et kui metsa raiutakse, siis lendavad laastud.
Aga miks on meil vaja “metsa raiuda”?
Kas riigi ehitamine on metsa raiumine? Riigi ehitamine peaks pigem olema metsa istutamine ja hooldamine, ja siis ei lenda mingid laastud. Elu on vaja ehitada, mitte lõhkuda.
Aga tarka kuulavad ainult targad, rumalad kuulavad ikka omasuguseid rumalaid ja vihkavad tarku. Ja nad on kangesti enesekindlad.
Neid ei peata ju ei mõistus ega südametunnistus.
Malle Pärn